Lapse koolitee algab Eestis üldjuhul seitsmeaastaselt. Kooli peavad minema need lapsed, kes jooksva aasta 1. oktoobriks on saanud seitsmeaastaseks. Näiteks kui teie laps saab septembri lõpus seitsmeaastaseks, siis peaks ta juba septembri alguses kooli minema.

Enamiku koolide õppekeel Eestis on eesti keel. 2010. aastal tegutseb Eestis ligi viissada eestikeelset üldhariduskooli ning umbes üheksakümmend kooli, kus õppekeel on vene keel. Ka venekeelsetes koolides õpetatakse osa aineid eesti keeles. Eestis on erakoolegi, kus saab õppida vene, soome või inglise keeles.

Koole on väga erineva suurusega. Mõnes koolis on ainult paarkümmend, teises jälle mitu tuhat õpilast. Kõige tavalisem koolitüüp on gümnaasium (keskkool), st kool, kus on 12 klassi. Maapiirkondades on palju väiksemaid koole, põhikoole, kus on 9 klassi, või algkoole, kus on kuni 6 klassi.

Klasside suurusedki on erinevad:

1) põhikoolis on laste arv klassis 24–28;

2) gümnaasiumiklassides võib õpilasi olla kuni 36.

Samas on mõnes koolis klasse, kus võib õppida ka vähem õpilasi. Kuna klassi soovitatav suurus on 24 last, on sellise suurusega klasse kõige rohkem.

Eestis algab õppeaasta 1. septembril ja lõpeb tavaliselt juuni alguses. Õppeaasta kestab 175 koolipäeva ehk 35 õppenädalat ning see on enamasti jagatud neljaks veerandiks (mõni kool rakendab tsükliõpet ja siis võib õppeperioode olla rohkem/vähem).

Esimesel koolipäeval tavaliselt õppetunde ei ole. Sel päeval peetakse koolides aktusi ja klassijuhatajatunde. Esimene koolipäev on väga pidulik päev, selleks puhuks panevad õpilased selga pidulikud riided. Paljud lapsed toovad õpetajale lilli. Esimese klassi lapsed tulevad aktusele koos vanematega. Ka suuremate laste vanemad võivad osaleda esimese koolipäeva aktusel, kui nad seda soovivad, kuid paljudes koolides korraldatakse need üksnes õpilastele.

Koolivaheajad määrab Haridus- ja Teadusministeerium ning igal õppeaastal võivad olla väikesed erinevused. Esimene veerand kestab septembrist oktoobri lõpuni. Seejärel on lastel nädal aega kestev sügisvaheaeg. Teine veerand on novembrist detsembrini. Jõulude ajal on koolis pikem talvevaheaeg, mis kestab jaanuari alguseni. Kolmas veerand on jaanuarist märtsini. Märtsi keskel on kevadvaheaeg. Neljas veerand kestab märtsist juunini. Pärast seda algab suvevaheaeg, mis hõlmab kogu suve – juunist augusti lõpuni. 9. ja 12. klassis on juunis eksamid, mistõttu nende koolivaheaeg on lühem.

Kooliaasta lõpeb aktusega. Paljudes koolides korraldatakse ka veerandilõpuaktusi.

Millised on minu lapse õppeperioodid?

Kõigil koolidel on direktor või juhtaja, kes vastutab kooli toimimise eest. Tema on kooli juht, kes koos kooli juhtkonna teiste liikmetega (õppealajuhataja, majandusjuhataja jt) teeb olulised koolielu käsitlevad otsused ja viib need ellu.

Õppealajuhataja kuulub kooli juhtkonda ning on direktori kõige lähem abiline õppetöö alal. Ta juhib õppetööd, koostab laste jaoks tunniplaanid ning tegeleb muude praktiliste õppekorraldusküsimustega.

Kooli sekretär haldab koolieluks vajalikke dokumente. Näiteks on just tema see, kes võtab teie käest vastu lapse kooli õppima asumiseks vajalikud dokumendid. Kui te ei tea, kelle poole oma küsimusega pöörduda, helistage kooli sekretärile. Tema juhib teid õige inimese juurde.

Teie lapse jaoks on koolis kõige tähtsam õpetaja teie lapse klassijuhataja. Esimeses kooliastmes annab klassijuhataja teie lapsele peaaegu kõiki tunde.

Teistes kooliastmetes on klassijuhatajaks mõne aine õpetaja, kes peab tihedat sidet oma klassiga ning kelle poole võib laps iga küsimusega pöörduda. Klassijuhataja suhtleb lapsevanemaga kõigis koolielu käsitlevates küsimustes.

Õpetajad õpetavad teie lapsele erinevaid õppeaineid. Algklassides õpetab peaaegu kõiki õppeaineid klassijuhataja, enamasti alates teisest kooliastmest hakkavad tunde andma aineõpetajad. Algklassiõpilastele annavad aineõpetajad neid tunde, mida klassijuhataja ei anna (nt muusika, kehaline kasvatus ja võõrkeel).

Koolipsühholoog on erialase väljaõppega spetsialist, kes on laste usaldusisik. Tema juurde võib laps minna nii oma suurte kui ka väikeste muredega. Mõni laps vajab erilist toetust, et õpingutes edasi jõuda. Koolipsühholoog aitab selgitada põhjuseid, mis on takistuseks. Ta tunneb ja rakendab erinevaid meetodeid, mis toetavad õpilast, kui tal on probleeme või hirmusid. Psühholoog korraldab erinevaid tegevusi (nt vestleb lapsega, laseb tal teste täita vm), mis aitavad selgitada, mis oleks õpilasele parim. Koolipsühholoog nõustab vajaduse korral ka lapsevanemaid.

Paljudes koolides töötab logopeed (kõneraviõpetaja), kes toetab last nii suulise kui ka kirjaliku keele eakohasele tasemele jõudmisel. See teenus peab olema kättesaadav kõigis koolides. Kui koolis logopeedi ei ole, siis korraldatakse selle teenuse kasutamine.

Sotsiaalpedagoog on erialase väljaõppega spetsialist, kes tegeleb õpilastega, kellel on õppimis-, kohanemis- või käitumisprobleeme. Ta jälgib, et kõik lapsed käiksid koolis, ning suurte probleemide (nt koolivägivalla) puhul on üks neist tugiisikutest, kes aitab probleemi lahendada.

Paljudes koolides on huvijuht, kes aitab õpilastel vaba aega veeta. Ta organiseerib koolis mitmesuguseid tegevusi (nt huviringe), kureerib õpilasesinduse tööd, korraldab koostöös õpetajate ja õpilastega aktusi, koolipidusid ning teisi üritusi.

Koolis on tagatud, et erakorralises olukorras saavad lapsed arstiabi. Kui laps jääb keset koolipäeva haigeks või juhtub mõni õnnetus, osutab esmast abi meditsiiniõde. Kooli meditsiiniõde jätkab perearsti alustatud vaktsineerimisi. Kõikide võimalike vaktsineerimiste kohta saadetakse enne vanemale teatis, millega küsitakse vanema nõusolekut. Meditsiiniõde jälgib ka õpilase füüsilist arengut, sh pikkuse, kaalu, nägemise ja kuulmise arenemist. Kooli meditsiiniõde ei asenda perearsti, seega tuleb lapse igapäevaste tervisemurede lahendamiseks konsulteerida perearstiga.

Kriitilistes olukordades kutsub kool välja kiirabi, kes annab operatiivset abi ning vajaduse korral viib lapse haiglasse.

Mõnes koolis töötab ka hambaarst, kes kontrollib õpilaste hammaste korrasolekut ja annab nõu, kuidas nende eest hoolitseda. Arstiabi (sh hambaravi) on lastele (kuni 18. eluaastani) Eestis tasuta.

Mõnes koolis on peaukse juures valvur/turvatöötaja, kes suhtleb sisenejatega. Turvatöötaja jälgib, et võõrad ei siseneks koolimajja loata. Mõnel pool registreeritakse kõik külalised. Turvatöötaja korraldusi tuleb täita.

Igas koolis on eri ülesannetega abipersonali: garderoobihoidjad, sööklapersonal, koristajad, raamatukogutöötajad ja teised.

Lapsevanem võib oma 3–6aastase lapse panna lasteaeda, kus ta saab teiste lastega suhelda ja mängida ning omandab muu hulgas alushariduse (riikliku õppekava järgi). Lapsed on lasteaias rühmades ning iga rühma juures töötavad lasteaiaõpetaja ja abiõpetaja, keda kutsutakse vahel ka kasvatajateks.

Lasteaiapäevad algavad tavaliselt kell üheksa hommikul ning lõpevad umbes kell viis (lasteaia lahtiolekuaeg on enamasti 7–19.00). Päeva jooksul saavad lapsed kolm korda sooja toitu: hommikul, lõunaajal ja pärastlõunal. Lapsevanem saab menüüga tutvuda lasteaia infostendil.

Lasteaia päevakavas on vaikne tund, mil lapsed lähevad voodisse magama (enamasti riietuvad nad magamaminekuks pidžaamadesse). Päeva jooksul teevad õpetajad lastega mitmesuguseid tegevusi: joonistavad ja meisterdavad, spordivad, laulavad, tantsivad ning mängivad. Lisaks sellele omandavad lapsed kooliks vajalikke teadmisi ja oskusi, sh teevad loodusvaatlusi, kuulavad muinasjutte, õpivad tähti ja uusi sõnu, arvutavad ning teevad palju muud õpetlikku ja kasulikku.

Kogu õppimine lasteaias käib mängu kaudu. Mängides areneb mõtlemine, loomevõimed ja fantaasia. Mängimine aitab lapsel omandada keelt ning arendada oskust teiste laste ja täiskasvanutega suhelda.

Et panna laps lasteaeda, tuleb esitada lasteaia juhatajale avaldus. Kui lasteaias on vabu kohti, saabki laps aeda. Kui lasteaias vaba kohta ei ole, pannakse laps ootejärjekorda. Lasteaia valib lapsevanem. Eestis on nii eesti-, vene- kui ka ingliskeelsed lasteaiad. Infot vabade lasteaiakohtade kohta annab kohaliku omavalitsuse ametnik.

Lasteaias käimine ei ole kohustuslik, küll aga väga soovitatav lapsele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Teiste lastega koos mängides areneb lapse keeleoskus kiiresti ning hiljem on tal lihtsam koolis hakkama saada.

Paljud koolid pakuvad eelkoolis käimise võimalust. Eelkool on ettevalmistuskursus kooli minekuks ja seal saavad osaleda 6-aastased. Ettevalmistava õppe eesmärk on kinnistada lapse oskusi, mida on vaja edukaks õppimiseks. Tavapäraselt on eelkoolitunnid kaks korda nädalas õhtupoolikuti. Mõni kool on leidnud võimaluse ka hommikupoolseteks eelkoolitundideks. Tavaliselt peab lapsevanem lapse ise kooli kohale tooma ja pärast tunde ära viima. Enamasti on eelkoolid tasulised ning seal saab mängulises õhkkonnas tutvuda koolieluga (mängitakse mänge, loetakse, harjutatakse kirjutamist, arvutatakse, lauldakse). Õppetegevusi korraldab kooli algklasside õpetaja. Eelkool on vajalik lastele, kes pole käinud lasteaias ning kelle puhul võib eeldada kooliga kohanemise raskusi.

Koolivalmidus tähendab seda, et laps soovib õppida, omandada uusi teadmisi ning jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi ning korraldusi. Enne esimesse klassi minekut kutsutakse paljudes koolides õpilasi koos vanematega kooliga tutvuma ja samal ajal selgitatakse vestluse käigus välja lapse koolivalmidus. Lapsevanem võib viibida soovi korral vestluse juures. Nendes vestlustes ei hinnata last, vaid tema senise arengu ja koolivalmiduse kujunemist.

Koolivalmiduse puhul vaadeldakse lapse arengus tähtsaid aspekte: füüsilist, sotsiaalset ja vaimset arengut.

Lapse füüsilise arengu ja tervise kohta saab vanem tagasisidet perearstilt või lastearstilt. Laps peab taluma koolipäeva ning koolitee pikkust, suutma ennast ja oma emotsioone kontrollida ning olema kehaliselt aktiivne ja suutma teha käelisi tegevusi.

Koolivalmiduse vaimse aspekti puhul on oluline, et laps oskaks kuulata ja koondada oma tähelepanu ka igavamale tegevusele ning suudaks arusaadavalt anda edasi oma mõtteid ja selgitada eakohaselt olukordi.

Sotsiaalse koolivalmiduse näitajad on lapse võime arvestada teisi õpilasi ja õpetajat ning teha nendega koostööd, püsivus alustatud tegevus lõpuni viia ning soov õppida.

Koolivalmiduse väljaselgitamise puhul võidakse paluda lapsel natuke lugeda, kirjutada, joonistada ja arvutada, teha ühistegevusi koos kaaslastega ning vastata õpetaja küsimustele.

Kooliminev laps peab oskama ennast ise teenindada, näiteks oskama end riidesse panna, saama hakkama söömisega, suutma pidada elementaarset korda oma asjades, saama tualetis ise hakkama, ning vajaduse korral oskama ja julgema täiskasvanult abi paluda.

Igale lapsele on Eesti haridussüsteemis tagatud koolikoht. Lapsevanem valib kooli oma elukoha järgi. Ta võib valida ka kaugemal asuva kooli, kui seal on vabu kohti. Kõige mõistlikum on koolide kohta infot küsida kohalikust omavalitsusest, kellel on piirkonna koolide ülevaade ning kes saavad anda teile infot Eesti haridussüsteemi ja konkreetsete koolide kontaktide kohta. Te võite ka ise pöörduda lähimasse kooli või otsida infot Internetist.

Välismaalasel on Eestis elamiseks vaja täita kindlad nõudmised. Tutvuge nõudmistega Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonnas.

Kui tulete oma last kooli vormistama, võtke kaasa lapse isikut tõendav dokument (nt sünnitunnistus, pass, isikutunnistus). Koolis tuleb kirjutada kirjalik avaldus, et soovite oma lapse sellesse kooli panna. Vanematesse klassidesse tuleku puhul on vaja näidata lapse varasemat haridusteed, st võimaluse korral võtke kaasa lapse hariduskäiku tõendavad dokumendid (nt klassitunnistused).

Kooli vastu võtmiseks on vaja tervisekaarti. Selleks tuleb koos lapsega käia perearsti vastuvõtul. Tervisekaarti võib aidata teha kooli meditsiiniõde.

Kui teil ka pole kõiki ülalnimetatud dokumente, tooge laps ikka kooli. Teie lapse õppima asumise probleemid lahendatakse koostöös kooli juhtkonnaga.

Kui soovite hiljem mingil põhjusel kooli vahetada, tuleb ka sel juhul kirjutada direktorile kirjalik avaldus. Koolist lahkudes saab õpilane kaasa dokumendid, mis tuleb esitada järgmisele haridusasutusele, kuhu laps õppima asub.

1. Kui laps on kooli vastu võetud, saab ta õpilaspileti. Õpilaspilet on dokument, mis tõendab, et laps õpib Eestis. Õpilaspilet annab soodustusi näiteks ühissõiduki piletite ostmisel. Õpilaspiletile kantakse kooli nimetus, lapse nimi, isikukood ja sünniaeg ning pileti kehtivusaeg. Pileti saamiseks on vaja kooli tuua üks dokumendifoto (3 x 4 cm).

2. Mõnes koolis saavad lapsed raamatukogupileti.

3. Kooliti on erinevalt korraldatud söögikordade üle arvepidamine, paljundusvõimaluste kasutus jm.

4. Kooliaasta lõpus saab õpilane klassitunnistuse, mis tõendab klassikursuse läbimist.

Mis dokumendid saab koolist minu laps?

Kui laps ei oska kooli õppekeelt, siis on soovitatav kõigepealt võtta ühendust kohaliku omavalitsusega, kes aitab leida kooli, kus korraldatakse muukeelsete laste eesti keele õpet. Omavalitsustes töötavad haridusametnikud, kes koordineerivad oma piirkonna hariduselu. Neil inimestel on teavet piirkonna lasteaedade ja koolide kohta ning te saate vajalikud aadressid, telefoninumbrid jm info.

Kui omavalitsus on leidnud sobiva kooli, lepib lapsevanem kokku kohtumise kooli juhtkonna esindajaga (koolidirektori või õppealajuhatajaga). Kohtumisele ja kooliga tutvuma läheb lapsevanem koos lapsega. Kohtumisel selgitatakse välja, mis klassis hakkab laps õppima sõltuvalt tema vanusest ja klassist, mille ta on mujal lõpetanud. Kui teie laps ei oska keelt ning vajab kohanemiseks aega, hakkab ta vanema nõusolekul mõnikord õppima klass allpool. See annab lapsele nii-öelda lisaaasta, mil ta jõuab Eesti kooli ja eesti keelega kohaneda, olles samal ajal õppeainete sisuga juba veidi tuttav.

Eestis on palju koole, kus pole varem mujalt saabunud õppijaid õppinud ning kus puuduvad eesti keele lisaõppe korraldamise kogemused. Küll on riiklikult korraldatud õppematerjalide väljaandmist ja õpetajate koolitust ning koolid on enamasti valmis muukeelsete õppijatega tegelema.

Riikliku õppekava järgi õpitakse põhikoolis järgmisi õppeaineid.

I kooliaste (1.–3. klass)

Esimeses kooliastmes õpitakse järgmisi aineid: eesti keel, võõrkeel, matemaatika, loodusõpetus, inimeseõpetus, muusika, kunsti- ja tööõpetus ning kehaline kasvatus. Lisaks on esimeses kooliastmes kooli või klassi õppesuuna järgi kuni kaheksa vabaaine õppetundi nädalas. Maksimaalne õppetundide arv esimeses kooliastmes klasside kaupa on näidatud tabelis.

Õppetundide arv nädalas

Esimene klass 20

Teine klass 23

Kolmas klass 25

II kooliaste (4.–6. klass)

Teises kooliastmes õpitakse järgmisi aineid: eesti keel ja kirjandus, A-võõrkeel ja B-võõrkeel, matemaatika, loodusõpetus, inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus, muusika, kunstiõpetus, käsitöö, töö- ja tehnoloogiaõpetus ning kehaline kasvatus. Lisaks on teises kooliastmes kooli või klassi õppesuuna järgi kuni kümme vabaaine õppetundi nädalas. Maksimaalne õppetundide arv teises kooliastmes klasside kaupa on näidatud tabelis.

Õppetundide arv nädalas

Neljas klass 25

Viies klass 28

Kuues klass 30

III kooliaste (7.–9. klass)

Kolmandas kooliastmes õpitakse järgmisi aineid: eesti keel ja kirjandus, A-võõrkeel ja B-võõrkeel, matemaatika, loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus, muusika, kunstiõpetus, käsitöö, töö- ja tehnoloogiaõpetus ning kehaline kasvatus. Lisaks on kolmandas kooliastmes kooli või klassi õppesuuna järgi kuni kuus vabaaine õppetundi nädalas. Maksimaalne õppetundide arv kolmandas kooliastmes klasside kaupa on näidatud tabelis.

Õppetundide arv nädalas

Seitsmes klass 30

Kaheksas klass 32

Üheksas klass 32

Laps, kes eesti keelt ei oska, hakkab õppima eesti keelt kui võõrkeelt individuaalse õppekava järgi. Individuaalse õppekava koostab eesti keele õpetaja, ta valib ka lapsele sobivad õppematerjalid.

Tavaliselt korraldab kool eesti keele õpet kas individuaal- või rühmatundidena (kui lapsi on rohkem kui üks). Eesti keele tundides arendatakse kõiki keele osaoskusi: kuulamist, lugemist, rääkimist ja kirjutamist. Peale selle õpetatakse hääldamist, sõnavara ja grammatikat. Enamasti õpetatakse eesti keelt eesti keeles, st õpetaja ei kasuta tunnis peale eesti keele muid keeli. See on tavapärane võõrkeeleõppes, mis on esialgu ehk harjumatu, kuid igal juhul efektiivsem kui tõlke kaudu õpetamine.

Lapsevanem võiks lapse keeleõpet ka kodus toetada. Selleks võiks osta eestikeelseid lasteraamatuid, ajakirju ja mänge, kuulata eestikeelset raadiot ning vaadata eestikeelseid telesaateid. Ka internetist võib leida keeleõppeks sobivaid tegevusi, näiteks sisaldab veebilehekülg www.lastekas.ee väiksematele lastele sobivaid keeleõppemänge ja videoid.

Eesti koolis on kohustuslik õppida võõrkeeli. Mis keelt õpitakse, sõltub kooli valikutest. Tavaliselt õpetatakse inglise, vene, saksa ja prantsuse keelt. On koole, kus on võimalik õppida soome, rootsi, jaapani, hispaania ja heebrea keelt ning muidki keeli.

Koolis õpitavate kohustuslike võõrkeelte nimetamiseks on Eesti koolis selline süsteem: esimene keel, mida õppima hakatakse, on A-võõrkeel. A-võõrkeele õpe algab esimeses kooliastmes. Teine keel, mida õppima hakatakse, on B-võõrkeel. B-võõrkeele õpe algab teises kooliastmes. Kui koolis õpitakse veel kolmandat võõrkeelt, siis nimetatakse seda C-võõrkeeleks.

Mujalt tulnud laps, kes hakkab õppima Eesti koolis ja eesti keeles, saab õppida ka võõrkeeli, aga kuna tema jaoks on oluline selgeks saada eesti keel, siis õpib ta esialgu võõrkeeli oma klassikaaslastest erinevas mahus.

Mis võõrkeeli hakkab õppima minu laps?

Muukeelsete laste emakeeleõpe sõltub sellest, kui palju on koolis sama emakeelega õpilasi (Eesti seadus ütleb, et emakeeleõpet korraldatakse siis, kui huvilisi on vähemalt kümme). Kui kool korraldab mujalt tulnud õpilaste emakeeleõpet, siis õpivad nad seda teise ehk B-võõrkeelena. Infot selle kohta, kas koolis on juba mujalt tulnud laste emakeele tunnid, saate kooli õppealajuhatajalt. Lapsevanem saab alati ka ise arendada lapse emakeelt ning õpetada talle oma kultuuri.

Kas minu lapse koolis toimuvad lapse emakeele tunnid?

Muusika on kõigile kohustuslik õppeaine. Eestis on pikaajalised koorilaulutraditsioonid, mistõttu paljudes koolides on peale kohustuslike muusikatundide võimalik osa võtta kooriharjutustundidest. Mudilas-, laste-, noorte- ja segakoorid esinevad koolipidudel ning muudel üritustel. Laulukooride kõige tähtsam pidu on laulupidu. Suured üleriigilised laulupeod toimuvad Tallinna lauluväljakul (kuid mitte igal aastal). Sinna pääsemine on igale koorile suureks auks.

Kunst, käsitöö, kodundus ning töö- ja tehnoloogiaõpetus on kõigile õpilastele kohustuslikud. Nooremates klassides on poiste ja tüdrukute tunnid enamasti koos, aga vanemates klassides võivad käsitöö ning töö- ja tehnoloogiaõpetus olla poistele ja tüdrukutele eraldi. Kunsti- ja käsitöötunniks vajalikud vahendid hangib lapsevanem. Mõnes koolis kogutakse lastevanematelt raha ning õpetaja ostab ise vajalikud vahendid. Koolides on enamasti eraldi sisustatud käsitööklassid, kus tüdrukute jaoks on õmblusmasinad ning poistel puu- ja metallitöö tegemiseks vajalikud vahendid. Paljudes koolides on kodundusklassid pliitide, praeahjude jm söögitegemiseks vajalikuga.

Kehaline kasvatus on kohustuslik õppeaine. Kehalise kasvatuse tunnid on kas spetsiaalses spordisaalis või mõnes muus sobivas suuremas ruumis. Välistingimustes peetakse tunde sageli staadionil või kooli õues. Enamasti on staadionid ja spordiruumid koolimaja juures või lähedal.

Sporditunnis on palju liikumist, sestap peavad tunnis olema kaasas spordiriided, mis pannakse selga riietusruumis. Pärast tundi pestakse ennast duširuumis. Poistele ning tüdrukutele on eraldi riietus- ja pesemisruumid. Kui laps ei soovi koos teistega riietuda ega pesta, tuleb õpetajat informeerida, kes korraldab nii, et laps saab käia duši all ja riietuda üksi. Kehalise kasvatuse välistundides riietutakse vastavalt ilmale. Talvel suusatatakse, kelgutatakse ning uisutatakse.

Kui kooli juures on ujula, peetakse ujulatunnid seal; kui ujulat ei ole, on need tunnid mujal. Sel juhul teatab kool, kuidas on korraldatud ujulasse minek. Lapsed lähevad ujulasse koos õpetajaga. Ujulates on eraldi riietumis- ja pesemisruumid poistele ning tüdrukutele. Kõik lapsed ujuvad samas basseinis.

Mõnikord korraldatakse koolides spordipäevi. Sel päeval enamasti teisi ainetunde ei ole ning lapsed võistlevad erinevatel spordialadel, näiteks jooksevad, hüppavad, mängivad jalgpalli, võimlevad, suusatavad, kelgutavad, uisutavad, orienteeruvad või teevad teatejookse.

Kui lapsel on mingeid sportimist takistavaid terviseprobleeme, tuleb sellest informeerida klassijuhatajat. Püsivate tervisehädade korral on vaja tuua kooli arstitõend. Kui lapsel on mööduv terviseviga (nt nohu või köha), siis kirjutab lapsevanem selle kohta teate õpilaspäevikusse ning sellel päeval ei pea laps kehalise kasvatuse tunnis harjutusi kaasa tegema.

Kõige populaarsemad spordialad, mida ka kehalise kasvatuse tundides harjutatakse, on Eestis võimlemine, kergejõustik, korv-, võrk- ja jalgpall, tantsuline liikumine ning talialad (suusatamine ja uisutamine).

Eestis on kirik riigist lahutatud. Kõige levinum usk on luterlus, aga leidub ka õigeusklikke, katoliiklasi ja teisi konfessioone. Usundiõpetuse tunnid ei ole Eesti koolis kohustuslikud (küll peab kool olema valmis neid tunde korraldada, kui leidub piisav arv õpilasi, kes soovivad usuõpetuse tunnis osaleda). Usundiõpetus on usu- ja mõttevabaduse põhimõtetest lähtuv valikaine, kus käsitletakse erinevaid religioone ja usulisi liikumisi, õpitakse tundma religiooni väljendumist kultuuris ning inimese ja ühiskonna elus ning arutletakse eksistentsiaalsete küsimuste üle.

Kirikute juures töötavad eri konfessioonide pühapäevakoolid, kuhu laps võib soovi korral minna.

Kõneravitundi logopeedi juurde saadab lapse õpetaja, kes märkab õppetöö vältel ilmnevaid probleeme lapse keelelises arengus. Mõnikord teeb logopeed etteütlusi, millega selgitab võimalikke kirjutamisprobleeme. Tavaliselt on logopeedi tunnid üks või kaks korda nädalas.

Kool korraldab õppetegevust ka väljaspool koolimaja ruume. Koolist välja minnakse alati koos õpetaja(te)ga. Lapsi viiakse õppekäikudele näiteks muuseumidesse, mõnda asutusse, loomaaeda või mujale.

Paljudes koolides käiakse õpilastega teatris. Tasuliste ürituste puhul informeerib õpetaja lapsi ja vanemaid, kes annavad raha piletite ostmiseks. Teatrisse panevad lapsed selga pidulikumad riided. Soovitatav on lapsele teatrisse kaasa anda veidi raha, et vaheajal näiteks etenduse kava või janu puhul juua osta.

Koolivaheaegadel ja kooliaasta lõpus korraldatakse klassiekskursioone, mis võivad olla mitmepäevased. Minnakse näiteks matkama või sõpruskoolile külla. Mõnikord käiakse välismaalgi. Klassiekskursiooniks kogutakse lapsevanematelt raha ning neis osalemine ei ole kohustuslik. Siiski on klassiekskursioonid tore võimalus näha oma klassikaaslasi teistsuguses olukorras, tutvuda Eestiga või teiste riikidega ning saada uusi kogemusi. Ka keeleõppe seisukohast on hea, kui laps saab koos teistega ekskursioonidel käia ning sel moel oma silmaringi ja sõnavara avardada.

Noorematel klassidel on kõik tunnid (v.a kehaline kasvatus ja mõnes koolis ka laulmine, kunstiõpetus või tööõpetus) samas klassiruumis. Tavaliselt alates viiendast klassist on eri õppeainete tunnid vastavates ainekabinettides – füüsikatund füüsikaklassis, inglise keel inglise keele klassis jne. Iga tunni lõpus pakib laps oma kooliasjad kotti ning läheb järgmiseks tunniks uude klassi. Kui klassi tuleb uus õpilane, siis tutvustab klassijuhataja talle koolimaja ja näitab täpselt, millistes klassiruumides erinevate õppeainete tunnid toimuvad. Klassid on koolimajades tähistatud kas numbrite või nimetustega.

Mis ruumides toimuvad minu lapse tunnid?

Et laps saaks Eesti koolisüsteemis hakkama, on vaja teda toetada. Keelt oskamata ei ole võimalik hästi koolielus osaleda. Lõimumisplaan koostatakse lapse paremaks integreerimiseks ning selles arvestatakse lapse eripära, varasemat õppimiskogemust ja muid vajadusi.

Lõimumisplaani koostavad kooli juhtkonna esindaja, aineõpetajad, laps ja lapsevanem. Lõimumisplaan tehakse tavaliselt poole aasta kohta. Sellesse pannakse kirja täpne tunnijaotus ja erinevate õppeainete õppesisu ning muud koolielu toetavad tegevused (sh huvitegevused).

Kõigepealt koostatakse õpilasele sobiv tunniplaan. Tavaliselt on õpilane oma põhiklassiga koos võõrkeelte tundides, ent ka matemaatika ning oskusainete (laulmise, kunstiõpetuse, kehalise kasvatuse, käsitöö, tööõpetuse) tundides. Teiste tundide ajal on lapsel kas abiõpetaja, kes valmistab last ette, et ta saaks koolis iseseisvalt hakkama, või on tal eesti keele tunnid või on laps kohanemisklassis. Kohanemisklassi koondatakse õpilased, kes ei oska eesti keelt; nendega tegeleb keeleõpetaja. Sageli on kohanemisklassis eri vanuses ja eri emakeelega õppijad. Kohanemisklassid on ainult sellistes koolides, kus õpib palju mujalt tulnud õpilasi.

Mõnel pool on lapse lõimimine korraldatud nii, et abiõpetaja on koos lapsega ainetunnis ning aitab teda vajaduse korral. Vahel aitavad mujalt tulnud õpilast teised õppijad (nt koolides, kus on juba aastaid õppinud mujalt tulnud õpilasi, võivad nad ise olla tugiisikud uutele mujalt tulnud õpilastele).

Lõimumisplaanis võidakse kokku leppida muudeski õpilast toetavates tegevustes, näiteks huvitegevused, mida kool saab pakkuda, abiõpetaja teenuste kasutamine, lapse emakeele ja kultuuri õpe jm.

Iga aineõpetaja teeb lapsele oma ainesisust lähtuva individuaalse ainekava, kus võtab arvesse riikliku õppekava nõuded ja lapse varasema õppimiskogemuse. Individuaalses õppekavas sõnastatakse teemad, mida õpitakse, ning oodatavad õpitulemused ja meetodid, kuidas soovitud õpitulemused saavutatakse.

Lõimumisplaani koostamisel püütakse tavaliselt leida vastuseid järgmistele küsimustele.

1. Kuidas on korraldatud lapse eesti keele õpe (kes õpetab, mitu tundi on nädalas, mis materjalide järgi õpitakse, kas õpe toimub individuaal- või rühmatundidena või kohanemisklassis)?

2. Mis ainetundides hakkab laps osalema? Milline on lapse tunniplaan?

3. Millised on lapse ainekavad ainete kaupa?

4. Kuidas hinnatakse lapse arengut?

5. Milliseid tugisüsteeme saab kool pakkuda (abiõpetaja, tugiõpilane)?

6. Milliseid lapsele sobivaid huvitegevusi pakub kool?

7. Kas koolis on võimalik õppida lapse emakeelt ja kultuuri?

Täpse info oma lapse individuaalse õppekava ja õppekorralduse kohta saate koolist, sest see on kooliti erinevalt korraldatud.

Iga laps on erinev, kuid läheb vähemalt aasta, enne kui ta keeleoskus võimaldab õppida kõiki õppeaineid samas klassis koos oma klassikaaslastega.

Milline on minu lapse lõimumisplaan?

Eesti koolis saavad lapsed kõigis klassides ja õppeainetes hindeid. 1. ja 2. klassis ei pruugi hinded olla numbrilised, vaid võivad olla ka sõnalised hinnangud.

Hinnatakse skaalal 1 kuni 5, kusjuures hinne 5 on kõige parem ja hinne 1 kõige halvem. Positiivsed hinded on seega 5, 4 ja 3 ning negatiivsed hinded on 2 ja 1 (hinnet 1 kasutatakse väga harva). Hinnetel on ka sõnalised nimetused:

5 – väga hea (90–100%)

4 – hea (70–89%)

3 – rahuldav (45–69%)

2 – mitterahuldav (20–44%)

1 – nõrk (0–19%)

Negatiivsed hinded näitavad puudulikke teadmisi või oskusi ja need tuleb parandada ehk järele vastata. Järelevastamise võimalustest teavitab last aine- või klassiõpetaja. Paljudes koolides ei hinnata numbriliselt esimeste klasside õpilasi.

Hindeid on kahte sorti:

1) jooksvad hinded, mida pannakse õppimise ajal tehtud töö eest;

2) kokkuvõtvad hinded ehk veerandi- ja aastahinded, mis kirjutatakse klassitunnistusele.

Lisaks sellele annavad õpetajad lastele sõnalisi hinnanguid.

Kool jälgib lapse käitumist. Koolis käitumise reeglid on kirjas kooli kodukorras. Kooli kodukorda tutvustab õppeaasta algul klassijuhataja ning ka õppeaasta jooksul tuletatakse vajalikke reegleid meelde. Reeglitega saab tutvuda kooli kodulehel.

Koolil on õigus last tunnustada positiivsete tegude ja tulemuste eest ning negatiivse käitumise puhul mõjutada paremini käituma.

Vähemalt kaks korda õppeaastas annab kool õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sh hoolsuse) kohta.

Lapsevanem saab jälgida lapse hindeid lapsevanematele mõeldud elektroonsest süsteemist või lapse õpilaspäevikust. Kokkuvõtvaid hindeid näeb lapsevanem veerandi lõpus lapse klassitunnistuselt. Aastahinne kujuneb veerandihinnete põhjal ning see märgitakse kooliaasta lõpus klassitunnistusele. Kooliaasta lõpus saavad lapsed direktori allkirjastatud klassitunnistuse.

Milline on hindamissüsteem minu lapse koolis?

Kõik lapsed peavad koolis käima ning ilma mõjuva põhjuseta puududa ei tohi. Kui lapsel pole võimalik mingil põhjusel kooli tulla, siis tuleb sellest kohe kooli teavitada. Hea tava kohaselt ei planeeri pere oma perepuhkusi ega muid sõite koos lastega kooliaja sisse. Erandkorras võib kool loa anda, aga selleks tuleb otse suhelda kooli juhtkonnaga.

Külmapühad

Mõnikord on talvel väga külma ilmaga perioode, mil temperatuur võib langeda alla kahekümne miinuskraadi (Celsiuse järgi). Kui sellele lisandub tugev tuul, on lastel ohtlik pikka aega väljas olla. Kui ilm on koolis käimiseks sobimatu, kuulutatakse välja külmapühad. Sõltuvalt piirkonnast ja lapse vanusest ei pea külmapüha ajal kooli minema. Infot selle kohta, kas tuleb kooli tulla või mitte, saab koolist. Tavaliselt teatatakse sellest internetis kooli koduleheküljel.

Kui laps jääb haigeks

Haige laps, kellel on palavik, tugev nohu, köha või mingi viirus, ei tohi kooli minna. Kui laps jääb tervisehäda tõttu koolist eemale, tuleb sellest teavitada klassijuhatajat. Kui haigus on raske või kestab pikemat aega, siis pöörduge kindlasti arsti poole. Kui lapsel on mingi püsiv tervisehäire, teavitage sellest klassijuhatajat. Vajaduse korral tuleb seda tõendada ka arsti tõendiga.

Kui laps on koolist pikalt puudunud, on tal võimalik saada pärast tunde järeleaitamistunde. Ka ebaedu puhul (kui laps on küll koolitundides osalenud, aga pole õpitust aru saanud) peaks laps osalema järeleaitamistundides. Neid annab tavaliselt sama aineõpetaja, kes põhitundegi. Järeleaitamistunnid on enamasti koolipäeva lõpus pärast põhitunde (mõnes koolis ka esimese tunnina). Tavaliselt on igal õpetajal kindel aeg ja päev, mil ta abi vajavate õpilastega tegeleb. Järeleaitamistundi võivad õpilased minna siis, kui midagi jäi tunnis arusaamatuks, mõni kontrolltöö ebaõnnestus või on lihtsalt vaja õpetajalt midagi küsida. Infot järeleaitamistundide kohta saab klassijuhatajalt.

Millised lisaõppe saamise võimalused on minu lapsel?

Tunnistus on dokument, kuhu kantakse õpilase õppeperioodide kokkuvõtvad hinded. Sõltuvalt koolist näeb lapsevanem hindeid kas elektroonsest süsteemist või väljastatakse tunnistus paberil. Paberil tunnistuse toob õpilane lapsevanemale tutvumiseks koju ning viib järgmise õppetsükli alguses allkirjastatult kooli tagasi. Õppeaasta lõpus saab laps koolidirektori allkirjastatud klassitunnistuse, kuhu on kantud kõigi õppeperioodide hinded ja aastahinded ning otsus, kas laps läheb edasi järgmisse klassi või mitte.

Et edukalt klassi lõpetada, peavad õpilase aastahinded olema vähemalt rahuldavad ning nõutud tööd ja eksamid sooritatud. Siis viiakse õpilane üle järgmisse klassi. Kui õpilast on mõnes õppeaines hinnatud mitterahuldavalt, peab ta selles aines veel kuni kaks nädalat koos õpetajaga õppima. Kui õpilasel on aga paljude õppeainete kokkuvõtvad aastahinded mitterahuldavad ning pikendatud õppetöö pole positiivseid tulemusi andnud, on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama. Lõpliku otsuse langetab kooli õppenõukogu koos lapsevanemaga.

Kõik 9. klassi lõpetajad peavad sooritama kolm lõpueksamit. Kohustuslikud eksamid on eesti keeles ja matemaatikas. Kolmanda eksami saab õpilane ise valida ette antud ainete hulgast. Õpilased, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes on hiljuti tulnud teisest riigist, võivad sooritada eesti keele kui teise keele eksami (B2 tasemel). Vajaduse korral võib muukeelne õpilane saada eksami sooritamise ajal keelelist abi (nt kasutada sõnastikku).

Kooli võib laps minna jalgsi, sõita bussi, koolibussi või autoga – kõik sõltub sellest, kui kaugel kool asub ja missugused on võimalused. Kooli võib tulla ka jalgrattaga, kui õpilasel on nõutud turvavarustus (kiiver, rattalukk) ning kooli juures on rataste hoidmise koht. Arvestada tuleb, et kool ei vastuta jalgrataste turvalisuse eest. Koolist saab infot ühissõidukite sõidusoodustuse kohta.

Kui laps hakkab koolis käima jalgsi, jalgratta või bussiga, siis peaksid vanemad enne koos lapsega harjutama, kuidas tulla kooli turvalist teed mööda. Lapsele näidatakse turvalised teeületamiskohad ning tuletatakse meelde, et tänavat saab ületada valgusfoori olemasolu korral ainult rohelise fooritulega, jälgides samal ajal liiklust.

Kui algab kool, peaks keegi täiskasvanu (pereliige, peretuttav) paar nädalat jälgima lapse liikumist kooliteel. Pimedal ajal tuleb kanda helkurit (valgust peegeldavat märki või riideriba), et laps oleks autojuhtidele paremini nähtav.

Tunnid algavad tavaliselt kell 8.00, mõnes koolis veidi hiljem. Enamasti on lapse koolitunnid kella kolmeks lõppenud (noorematel õpilastel ka varem). Tundide algusajad on kirjas kooli kodulehel ja lapse tunniplaanis.

Mis kell algavad ja lõpevad minu lapse tunnid?

Kooli kodukord ning hea tava näevad ette, et õpilane jõuab kooli hiljemalt kümme minutit enne tundide algust, et rahulikult koolipäeva sisse elada. Kooli jõudes lähevad lapsed garderoobi, et jätta sinna oma pealisriided ja vahetada välisjalanõud vahetusjalatsite vastu. Kui riided on vahetatud, võib minna klassiruumi.

Tunnid kestavad 45 minutit ning vahetunnid umbes 10 minutit. Keset koolipäeva on üks pikem vahetund (vähemalt 20 minutit), mil õpilased söövad koolilõunat. Põhikoolis on koolilõuna tasuta.

Klassis tuleb tunniks vajalikud õppevahendid kotist välja võtta ja lauanurgale tõsta. Alati on vaja välja võtta õpilaspäevik ning tunnist olenevalt muud õppevahendid: õpik, vihikud, töövihik, tööraamat ja kirjutusvahendid või näiteks kunstitunnis hoopis joonistamistarbed ning paber.

Tunni algust ja lõppu tähistab kellahelin või mõni kindel tunnusmeloodia. Tunni lõppedes lähevad lapsed vahetundi, klassis avatakse aknad, et õpperuumi tuulutada. Vahetunni ajal puhatakse, käiakse tualetis ja suheldakse sõpradega. Kus lapsed vahetunni ajal on, sõltub koolist. Mõnel pool on võimalus minna õue, mõnes koolis on ruumid, kus saab mänge mängida. Vahetunni ajal koolimajas ei joosta, sest nii on õnnetused kerged juhtuma.

Pinginaaber

Paljudes koolides istuvad lapsed klassis paarikaupa, mis tähendab, et igal lapsel on pinginaaber. Pinginaabriks võib valida hea sõbra, ent õpetajagi võib aidata pinginaabrit leida. Kui laps soovib ja klassiruum võimaldab, võib ta istuda üksinda. On õppeklasse, kus igal lapsel on ainult oma tool ja laud ning pinginaabriga koos istuda ei saa.

Õpilaspäeviku saab osta poest, kuid mõnes koolis saab õpilane osta ka kooli logoga õpilaspäeviku, kus on päevade kaupa trükitud kooliaasta kalender. Põhikooli õpilastele (1.–9. klass) on õpilaspäevik kohustuslik. Päevikusse kantakse tunniplaan, kodused ülesanded, tunnis saadud hinded ja muu tähtis info.

Õpilaspäevikusse saab õpetaja vajaduse korral kirjutada teateid lapsevanemale. On oluline, et lapsevanem tutvuks lapse päevikuga vähemalt korra nädalas.

Põhikoolis annab õpikud ja töövihikud lapsele kool. Gümnaasiumis tuleb osa õpikuid ja töövihikud osta lapsevanemal. Õpikutele peab ümber panema ümbrispaberi või kilekaaned, et need paremini säiliksid. Kevadel annab laps õpikud koolile tagasi, et järgmisel sügisel saaks neid kasutada juba uus õpilane. Juhul kui õpik muutub kasutuskõlbmatuks või kaob ära, peab lapsevanem selle koolile hüvitama.

Õppetööks vajalikud vihikud ja muud lisamaterjalid tuleb tavaliselt lapsevanemal endal osta.

Tavapäraselt on iga aine jaoks eraldi vihik, kuhu õpilane kirjutab selles tunnis tehtavaid harjutusi või ülesandeid. Küsige klassijuhatajalt, missuguseid vihikuid vaja on, sest sõltuvalt ainest võib vaja minna kas joonelist, ruudulist, valget või noodijoontega vihikut. Klassijuhataja annab infot ka selle kohta, mitme joonega või kui suure ruuduga ja kui suured/mahukad peavad vihikud olema.

Millised on nõuded vihikutele minu lapse koolis?

Kui palju ja milliseid vihikuid on vaja osta?

Enamasti ei ole Eesti koolides koolivormi. On koole, kus on kasutusel:

1) oma kooli vormimüts, mida kantakse sügisel ja kevadel;

2) kooli logoga T-särk;

3) koolivorm, mis on välja töötatud just kindla kooli jaoks.

Kui koolil kindlat koolivormi kehtestatud pole, sobivad kooliriietuseks puhtad ja mugavad igapäevased, ilmaolude ning aastaajaga sobivad eakohased riided (poistel pikad püksid, tüdrukutel pikad püksid või seelik/kleit). Pidulike sündmuste puhul on tavaliselt kombeks kanda valget pluusi ja tumedat ülikonda või pükse/seelikut. Mõnes koolis on riietusele ning jalatsitele erireeglid, selle kohta saab infot koolist või kooli kodulehelt.

Millised on riietusnõuded meie koolis?

Sõltuvalt aastaajast vajab laps erinevaid välisriideid. Sügisel ja kevadel on vaja veekindlaid jalanõusid (nt kummikuid), kergemat jopet, mütsi, salli ning sõrmikuid. Talveks, mis algab Eestis juba novembris, on vaja talvesaapaid, talvejopet või -kombinesooni, talvemütsi, paksemaid kindaid, sokke ning salli. Kui teil puudub külmas kliimas elamise kogemus, pidage riietumise suhtes nõu perearsti või kooliga või Eestis elavate peretuttavatega.

Riiete vahetamiseks ja hoidmiseks on koolides riidehoiud (tavaliselt keldrikorrusel). Õpilased jätavad üleriided ja jalanõud päevaks valvega või lukustatud riidehoidu. Eesti heitliku kliima tõttu on kombeks välisjalanõud koolis ära võtta ning vahetada vahetusjalatsite vastu. Vahetusjalatsiteks sobivad sandaalid või mugavad kingad. Kandes vahetusjalatseid, ei määrdu sokid ning koolimajagi püsib puhtana.

Kehalise kasvatuse tundides on vaja spordijalatseid ja kahte sorti spordiriideid:

1) lühikesed dressid (T-särk ja lühikesed spordipüksid);

2) pikad dressid (pikkade varrukatega dressipluus ja pikad dressipüksid).

Spordiriided muretseb lapsevanem. Need peaksid õhku läbi laskma, olema mugavad ning võimaldama kergesti liikuda. Spordiriided pannakse enne kehalise kasvatuse tundi selga spetsiaalses riietusruumis ja võetakse pärast tundi seljast ära. Tavaliselt käiakse pärast kehalise kasvatuse tundi duši all. Selleks on vaja kaasa võtta pesemisvahendid ning käterätik. Poistele ja tüdrukutele on eraldi riietusruumid ning duširuumid. Vahel on kehalise kasvatuse tunnid õues. Siis oleks hea anda lapsele kaasa ilmastikule vastavad välisriided.

Talvel käiakse sporditundides suusatamas, uisutamas või kelgutamas. Õpetaja teatab enne, mis vahendeid õuetunnis vaja läheb, kas kelku, uiske või suuski. Mõnikord saab suusavarustust koolist laenutada või kasutatuna osta.

Paljudes koolides on ujumistunnid. Ujumistundideks vajab laps ujumisriideid, ujumismütsi, ujumisprille, saunalina ja pesemisvahendeid.

Milliseid spordiriideid jm varustust vajab minu laps?

Õpetaja teatab lastele, mis vahendeid vaja läheb. Kunsti-, käsitöö- ning kodundustundide vahendid ostab enamasti lapsevanem.

1. Kunstitundides läheb tõenäoliselt vaja joonistuspaberit, guašš- ja/või akvarellvärve, pintsleid, veetopsi ning veekindlat lauakatet. Peale selle peaksid lapsel olema värvipliiatsid, viltpliiatsid, rasvakriidid, pastellkriidid, liimipulk, käärid ja värvilised paberid. Väiksematel õpilastel oleks vaja ka kooliriideid määrdumise eest kaitsvat põlle.

2. Käsitöötundides vajalikud tarbed sõltuvad tunni teemast ning võivad varieeruda. Enamasti kasutatakse riidekangast, õmblustarbeid, lõnga, kudumisvardaid ja heegelnõela.

3. Kodundustundideks (toiduvalmistamiseks) vajalikud toiduained toovad õpilased ise kaasa.

4. Töö- ja tehnoloogiaõpetuses on enamasti materjalid kooli poolt. Kui õpilasel on vaja midagi tunni jaoks kaasa võtta (nt puutööks vajalikku materjali), annab õpetaja sellest varakult teada.

Mis vahendeid vajab minu laps nendeks tundideks?

Kooli ei võeta kaasa selliseid mänguasju või esemeid (nt muusika kuulamise või elektronmängude seadmeid), mis segavad õpilast keskendumast õppetööle. Kooli ei tohi tuua midagi sellist, mis võiks ohustada last ennast või kaasõpilasi, näiteks terariistu, tuletikke või välgumihkleid, tubakatooteid või teisi tervist kahjustavaid aineid. Kui laps on mõne niisuguse asjaga kooli tulnud, siis on kooli personalil õigus see enda kätte hoiule võtta. Üldjuhul tagastatakse äravõetud asi lapsevanemale. Kui äravõetud asi osutub eriti ohtlikuks, teavitatakse sellest politseid, kes juhtumit edasi menetleb.

Paljudel õpilastel on mobiiltelefonid. Nende kasutamise kohta võib koolides olla erireegleid, näiteks tundide ajal tuleb mobiiltelefonid kas välja lülitada või hoida hääletu režiimi peal.

Hea tava kohaselt ei tohi koolis lindistada ega fotografeerida (v.a ülekoolilised pidulikud üritused). Kui pildistada on vaja, tuleb enne luba küsida.

Pärast tunde on noorematel lastel (1.–4. klass) mõnes koolis võimalus jääda pikapäevarühma. Pikapäevarühmas on tavaliselt koos eri klasside lapsed, kes saavad õpetaja juhendamisel teha koduseid ülesandeid, mängida mänge ning tegelda oma hobidega.

Infot selle kohta, kas ja mis tingimustel tegutseb teie lapse koolis pikapäevarühm, saab klassijuhatajalt. Pikapäevarühmas osalemiseks tuleb kirjutada avaldus. Sageli on pikapäevarühmas osalemine tasuline (tasu sisse võib olla arvestatud ka kerge eine).

Kas ja mis tingimustel on minu lapsel võimalik osaleda pikapäevarühmas?

Paljudes koolides tegutsevad pärast tunde huviringid. Lapsed saavad näiteks tegelda koorilauluga, võtta osa kunsti- või käsitööringidest, teha sporti, näitemängu või õppida keeli. Koolis tegutsevate huviringide kohta leiab infot kas kooli kodulehelt või on abiks klassijuhataja. Kui koolis huviringe ei ole, siis tuleb otsida lastele meelepärast tegevust piirkondlikest huvikoolidest või klubidest. Huviringides osalemine on enamasti tasuline, kuid koolide juures töötab ka tasuta huviringe.

Mis huviringid võiksid sobida minu lapsele?

Klassijuhataja on kooli määratud inimene, kes tegeleb kõigi oma klassi õpilasi käsitlevate küsimustega. Klassijuhataja tunneb oma klassi lapsi kooli õpetajatest kõige paremini. On väga hea, kui viite klassijuhataja kurssi teie last puudutava isikliku infoga (sh delikaatsed perekondlikud küsimused, lapse terviseküsimused, usuküsimused, võimalikud materiaalsed raskused jm). Olles informeeritud, saab klassijuhataja võimalikke probleeme ära hoida ning rasketes olukordades last aidata, kaasates selleks vajaduse korral kooli sotsiaalpedagoogi, koolipsühholoogi või mõne teise spetsialisti.

Teie otsene suhtlus kooliga käib lapse klassijuhataja kaudu. Tema on inimene, kellega peaksite esmajärjekorras ühendust võtma, kui teil tekib küsimusi või kui on vaja lahendada mõni probleem. Võtke klassijuhatajaga ühendust ka siis, kui lapsel on probleeme mõne teise õpetajaga. Kui suhtlus lapse klassijuhatajaga on mingil põhjusel häiritud, saab alati last käsitlevates küsimustes pöörduda kooli õppealajuhataja (sotsiaalpedagoogi, koolipsühholoogi) poole.

Klassijuhataja jälgib lapse koolis käimist, hilinemist, riiete puhtust, käitumist, läbisaamist klassikaaslastega jm. Kui laps mingil põhjusel kooli ei tule, siis on klassijuhataja see, kellele tuleb teatada lapse puudumisest ning seda põhjendada. Klassijuhataja kohtub lapsevanematega individuaalselt (sh lapse arenguvestlustel) ning lastevanemate koosolekutel. Muul ajal saab temaga ühendust kokku lepitud infokanalite kaudu (telefon, meil vm). Kui teie lapsel on mure või tal ei lähe koolis hästi, kui tal on tervisehädad või valmistab teile miski muu muret, võtke kindlasti ise lapse klassijuhatajaga ühendust. Mida kiiremini probleemile jälile saab, seda kiiremini hakatakse seda lahendama.

Mis on minu lapse klassijuhataja nimi ja tema kontaktandmed?

Millal on soovitatavad ajad ühenduse võtmiseks?

Enamikus koolides on kasutusel elektroonne päevikusüsteem, kust lapsevanem saab infot lapse edasijõudmise, jooksvate ja kokkuvõtvate hinnete ning koduste tööde kohta. Paljudes koolides on kasutusel e-kooli süsteem.

Kõik õpetajad saavad lapsevanemaga suhelda elektroonse päevikusüsteemi kaudu, kirjutades teateid ja kommentaare lapse edasijõudmise kohta. Klassijuhataja annab internetiaadressi, millele lapsevanem end registreerib ja seejärel oma salasõna või isikutunnistusega süsteemi sisse pääseb. Kui arvutit ei ole, saab lapsevanem lapse hinnete jm kohta infot lapse õpilaspäevikust. Kui lapsevanem arvutit kasutada ei saa, tuleks klassijuhatajat sellest informeerida.

Iga kool korraldab vähemalt korra aastas suure koosoleku, kuhu kutsutakse kõik lapsevanemad, et arutada kooli jaoks tähtsaid asju, näiteks tehakse kokkuvõte eelmisest õppeaastast (eksamite tulemused, mis üritused olid jmt). Üldkoosolekul kõneldakse lapsevanematele suurtest muutustest koolielus ja tutvustatakse koolikorraldusdokumente. Mõnikord kutsutakse koosolekule külalisi, kes räägivad erinevatel teemadel (nt tervisest, ealistest iseärasustest või turvalisusest).

Väiksemad koosolekud, kuhu kutsutakse ainult ühe klassi laste vanemad, on tavaliselt üks kord õppeveerandi jooksul, see tähendab neli korda aastas. Lastevanemate koosolekul räägib klassijuhataja selle klassi elust ning ühiselt arutatakse päevakajalisi küsimusi, näiteks klassiekskursioone vm. Mida väiksemad lapsed on, seda sagedamini peetakse koosolekuid.

Arenguvestlus on väike koosolek, millest võtavad osa õpilane ning tema üks vanem või mõlemad vanemad. Arenguvestluse valmistab ette ja peab klassijuhataja. Mõnes koolis nimetatakse seda ka perevestluseks.

Arenguvestlusel on kindel struktuur, kus vaadatakse lapse arengu erinevaid aspekte, sh räägitakse lapse sõpruskonnast, huvidest, edasistest plaanidest, koolis hakkamasaamisest ning asjadest, mida saaks veel paremini teha. Enne arenguvestlust võib täita lapse ja tema arengu kohta küsimustiku. Selle vajadusest teatab klassijuhataja varem. Tavaliselt on arenguvestlused üks kord õppeaastas ning nende aeg lepitakse enne kokku.

Lapsevanemad tulevad kooli õpperuumidesse siis, kui neid kutsutakse (nt peole või mõnele klassiüritusele, lastevanemate koosolekule, arenguvestlusele, mõne aineõpetaja või erispetsialisti jutule) või on selleks tungiv vajadus (nt mõni mure või probleem). Niisama, et lihtsalt vaadata, kuidas lapsel koolis läheb, pole soovitatav kooli tulla, sest see häirib teisi lapsi. On koole, kus korraldatakse lastevanematele avatud uste päevi, et vanem saaks jälgida oma last kogu koolipäeva ulatuses. Sellekohast infot saab kooli kodulehelt või klassijuhatajalt.

Koolipäeva jooksul on vaja õpilastele edastada mitmesuguseid teateid. Kooliti on teadete edastamise viisid erinevad. Mõnes koolis töötab kooliraadio, kus raadiosõlmest või õpetajate toast saab anda teateid, mida on kuulda koolimaja kõigis ruumides. Suuremates koolides on elektroonilised infoekraanid, mille kaudu edastatakse õpilastele teateid. Enamasti on kooli sissepääsu juures või õpetajate toa kõrval teadetetahvel, kuhu pannakse kooli kodukord, tunniplaan, kuulutusi, teateid ja reklaame.

Kuidas edastatakse infot minu lapse koolis?

Turvalisust koolis tagavad kooli juhtkond ja õpetajad. Kui on vaja lapsed kiiresti koolimajast välja viia, siis on tavaliselt kokku lepitud mingi märguannete süsteem: kas antakse märku koolikellaga või tuleb teade kooliraadio kaudu. Küsige lapse klassijuhatajalt, kuidas on korraldatud evakueerimine. Koolis on vähemalt üks kord õppeaasta jooksul lastele evakuatsiooniõppus.

Kooli territooriumil ei tohi suitsetada, tarbida alkoholi ega narkootilisi aineid. See reegel käib kõigi inimeste kohta, k.a õpilased, kooli töötajad, lapsevanemad ja külalised. Korrarikkujatega tegeleb kas kooli sotsiaalpedagoog, kooli juhtkond, kooli turvatöötaja või politsei esindaja.

Mõnikord võib koolis ette tulla laste omavahelisi konflikte ja kiusamist. Kiusamine võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. Öelge lapsele, et kiusata ei tohi ja sellest tuleks kohe rääkida mõnele täiskasvanule. Kui kahtlustate, et teie laps on langenud kiusamise ohvriks, teatage sellest viivitamata lapse klassijuhatajale. Kiusamisest teatamine ei ole kaebamine.

Lemmikloomi ei tohi kooli tuua. Mõnikord on koolis üritused, kuhu kokkuleppel klassijuhatajaga võib kaasa tuua väiksemaid koduloomi.

Suuremates koolides on koridorides ja ka osas klassides turvakaamerad, mis filmivad koolis toimuvat. Kooli juhtkonnal on õigus turvakaamera salvestisi vaadata.

Eesti koolides on traditsioon, et õppeaasta jooksul tehakse igast klassist ühine klassipilt. Tavaliselt panevad õpilased pildistamispäeval selga veidi pidulikumad riided. Klassijuhataja teatab fotografeerimise aja. Selleks kutsutakse kooli professionaalne fotograaf, kes sätib lapsed koos õpetajaga pildile. Valmis klassipildid tuuakse kooli mõne päeva jooksul ning õpilased saavad neid soovi korral endale mälestuseks osta.

Mõnes koolis pannakse kodulehele fotosid kooli üritustest. Informeerige klassijuhatajat, kui te ei soovi, et kooli kodulehel oleks fotosid, kus on peal teie laps.