Artiklid märksõnaga ‘uusimmigrandid’

Üks põhimõte, mis Hollandi koolisüsteemiga tutvumas käies hästi meelde jäi, oli nö järeltundide korraldamine enne ainetundi.

Loe edasi »

Võõras on võlu peres
/eesti vanasõna/

Tartu Kommertsgümnaasium puutus 2003. aastal esmakordselt kokku olukorraga, mil kooli tuli korraga 3 hispaania rahvusest last (järgnevatel õppeaastatel lisandus veel 5 hispaania last). Varasem kokkupuude oli küll nende õpilastega, kelle kodune keel ei pruukinud olla eesti keel, kuid kes olid sündinud ja elanud Eestimaal. Niisiis uue sajandi algusaastad tõid kooli ette uue väljakutse – kuidas õpetada neid lapsi, kelle eesti keele sõnavara on väga ahtake või puudub üldse? Loe edasi »

Soome on muutunud mitmekeelseks. Soome keelt õpetatakse teise keelena algklassidest kõrgkoolini. Immigrantide arv kasvab kiiresti ja koos sellega soome keelt teise keelena õppijate arv. Soome keele õpetajatel ja õpetajate koolitajatel tööst puudus ei ole. Loe edasi »

Mis on need põhjused, miks uusimmigrandid Eestisse tulevad? EHIS-e andmetest saab järeldada, et märkimisväärne hulk uusimmigrantide on Eestisse tagasipöördujate lapsed (22 last). See tähendab, et vanemad on kunagi siit lahkunud ja nüüd on otsustatud taas Eestisse tulla. Laps aga ei pruugi vajalikul tasemel eesti keelt osata ja seega vajab eesti kooliga kohandumisel abi. Loe edasi »

 Eesti Hariduse Infosüsteemis on andmed uusimmigrantide kohta, kes on Eestis viibinud kuni kolm aastat. 2007/2008. õppeaastal on EHIS-is välja toodud Eestis õppivad uusimmigrandid rahvuste kaupa. Need rahvused on: abhaaslased, armeenlased, eestlased (siin on mõeldud Eestisse tagasipöördunute lapsi, kes on mujal kooliteed alustanud ja vajavad nüüd eesti keeles tugiõpet), hispaanlased, inglased, itaallased, leedulased, norrakad, poolakad, prantslased, rumeenlased, sakslased, soomlased, taanlased, ukrainlased ja venelased. 2007/2008. õppeaastal on uusimmigrantõpilasi Eesti koolides kokku 126. Loe edasi »

1.mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu liikmesriik. Juba liikmeks saamise teel pidi Eesti vastu võtma ja rakendama kõik normid, nõuded, seadused ja määrused ning liitma need oma riikliku süsteemiga. Kokku moodustavad need nõuded niinimetatud acquis communautaire´i, kus kõik poliitilised valdkonnad on eraldi peatükkides käsitletud.

Loe edasi »