Artiklid märksõnaga ‘teise keele õpe’

Soovin jagada kogemust, mille sain Hollandist. Uusimmigrantidest laste puhul on paratamatu, et nad ei oska esialgu suhelda – vajalikke sõnu lihtsalt ei ole. Sama mure on ka nende laste vanematel.  Kuidas siis motiveerida sõnu õppima ja lugema? Loe edasi »

Tööleht kuulub meetodi: “Õppimine keelekeskkonnas” juurde Loe edasi »

Õppimine keelekeskkonnas seostub ühest küljest ülesandepõhise keeleõppega, mille üheks eesmärgiks on seostada tunnis õpitut keelekasutusega väljaspool keeletundi. Teisalt seostub keelekeskkonas õppimine ka kogemusõppega (ingl experiential learning), mis rõhutab keeleõppe psühhomotoorseid aspekte ehk õppimist tegevuse käigus (Brown 1994: 225). Eesti keeles on käibel ka mõiste õuesõpe, mis seostub eelkõige väljaspool klassiuruumi aset leidva aineõppega (vt Dahlgren, Szczepanski 2006).  (Artikli juurde kuulub ka tööleht.) Loe edasi »

Üldiselt ollakse seisukohal, et emakeeles omandatud lugemisoskus kandub üle ka teise keelde (vt nt Grabe 2009; Koda 2007). See tähendab, et teises keeles (K2) lugemisse on kaasatud ka emakeeles omandatud oskused ning nendel on oma osa mitte ainult K2 oskuse algtasemel, vaid K2 lugemisoskuse arengus tervikuna (Koda 2007). Loe edasi »

Artiklis tutvustatakse kolme õpilase kogemust. Vestlusringis on Maria, Eerika ja Petteri. Eerika õpib IV klassis, Petteri VI klassis ja Maria VIII klassis. Nad alustavad sel sügisel oma teist kooliaastat Eestis.  Lapsed on pärit Soomest, kuid varem õppinud Hiina koolisüsteemis. Lapsed räägivad, mida nemad Eestis elamisest  ja siin õppimisest arvavad. Loe edasi »

Artiklis tutvustatakse ühe õpetaja kogemust kolme uusimmigrandist lapse õpetamisel. Lapsed on pärit Soomest, kuid varem õppinud Hiina koolisüsteemis.  Loe edasi »

[1] Viimasel ajal on üha enam tähelepanu hakatud pöörama sellele, mida õppijad saaksid omandada väljaspool koolitundi. Õpitava keele ja kultuuri keskkonnal on suur mõju keele omandamisele (vt Rannut 2005). Teise keele õpetuse alased uurimused on näidanud, et teatud osa keeleteadmistest omandab õppija ka siis, kui seda pole tunnis käsitletud (Lightbown 2000). Võimalus kuulata, lugeda ja kasutada õpitavat keelt on motivatsiooni kõrval olulisemad eeldused teise keele omandamisel (vt Willis 1996).

Loe edasi »

Soome on muutunud mitmekeelseks. Soome keelt õpetatakse teise keelena algklassidest kõrgkoolini. Immigrantide arv kasvab kiiresti ja koos sellega soome keelt teise keelena õppijate arv. Soome keele õpetajatel ja õpetajate koolitajatel tööst puudus ei ole. Loe edasi »

Uurimistulemused näitavad, et kõige viljakam keeleõppe periood inimese elus on sünnist kuni 5.–10. eluaastani (see on loomulikult vaieldav). Selles vanuses on lapsed võimelised omandama teist keelt kiiremini ja ilma aktsendita. Teise keele morfoloogia ja süntaks kinnistuvad samuti paremini. Loe edasi »

Eesti keel teise keelena ja eesti keel võõrkeelena

Vahet tuleb teha eesti keele õppimisel võõrkeelena ja eesti keele õppimisel teise keelena. Eesti keelt võõrkeelena võib õppida igas maailmanurgas ja see tähendab seda, et väljaspool keeletunde seda keelt enamasti ei kasutata. Kui aga õppida eesti keelt teise keelena, siis elatakse eesti keele keskkonnas ja õpitakse seda nii igapäevaelu situatsioonides kui keeletundides, st õpitut kasutatakse samaaegselt ühiskonnas suhtluseks. Loe edasi »