Artiklid märksõnaga ‘õppimise huvitavaks muutmine’

Soovin jagada kogemust, mille sain Hollandist. Uusimmigrantidest laste puhul on paratamatu, et nad ei oska esialgu suhelda – vajalikke sõnu lihtsalt ei ole. Sama mure on ka nende laste vanematel.  Kuidas siis motiveerida sõnu õppima ja lugema? Loe edasi »

2010. aastal valmis kuus õppematerjali, mis toetavad eesti keele õpet mitmekultuurilises klassis. Kõik materjalid on koostatud ja välja antud eelkõige välismaalt Eestisse saabunud või Eestisse naasnud õpilastele mõeldes. Materjalid ei järgi rangelt eesti keele teise keelena ainekava, vaid pakuvad tuge eesti põhikoolis õppima asunud uusimmigrant-õpilastele eesti keele osaoskuste õppimisel ja Eesti eluga kohanemisel. Loe edasi »

[1] Viimasel ajal on üha enam tähelepanu hakatud pöörama sellele, mida õppijad saaksid omandada väljaspool koolitundi. Õpitava keele ja kultuuri keskkonnal on suur mõju keele omandamisele (vt Rannut 2005). Teise keele õpetuse alased uurimused on näidanud, et teatud osa keeleteadmistest omandab õppija ka siis, kui seda pole tunnis käsitletud (Lightbown 2000). Võimalus kuulata, lugeda ja kasutada õpitavat keelt on motivatsiooni kõrval olulisemad eeldused teise keele omandamisel (vt Willis 1996).

Loe edasi »

Autor pakub välja mänge, mis haakuvad ajaloo ainekavaga. Rõhuasetus on teadmistemängudel.

Teadmistemängud sobivad hästi läbivõetud materjali kordamiseks, olles seetõttu ajalootunnis enamkasutatavateks mängudeks. Teadmistemängude areaal on lai. Neid saab koostada erinevatel teemadel, erineva raskusastmega, erinevatele sihtgruppidele. Tänu diferentseerimisvõimalustele suudavad teadmistemängud pakkuda mängulusti ka nõrgematele õpilastele. Nende peamisteks eesmärkideks on teadmiste omandamine, kinnistamine ja kordamine ning mälu ja tähelepanuvõime arendamine. Teadmistemängude levinumad liigid on viktoriinimängud, mõistatamismängud ja ajalookaardimängud.
(Raudsepp, A., Nagel, M., Allabert, A. Mängud ajalootunnis. Lk. 5.) Loe edasi »

Õppimise sihiks on alati olnud teadmiste ja oskuste omandamine. Eesti haridussüsteemi eesmärgiks on luua eeldused ja tingimused, et kõigist ühiskonnaliikmetest kujuneksid õpivõimelised inimesed, kes omandatud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide abil suudavad edukalt toime tulla nii isiklikus kui ka töö- ning ühiskonnaelus. Seega peab tänane kool olema avatud erinevatele muutustele, mis meie ümber aset leiavad.[1] Loe edasi »

Mängu lisamisel õppetöösse peaks õpetaja meeles pidama järgmist: Loe edasi »

Mäng on üheks oluliseks õpilasi aktiveerivaks meetodiks tunnis. Sageli õpivad õpilased paremini midagi tehes kui vaid lugedes, kuulates või vaadeldes. Mäng on väga oluline just avastusliku õppimise käsitlustes. Mänge võib kasutada mitmetel eesmärkidel nii õpitulemuste kui ka kasvatuslike eesmärkide saavutamiseks. (Salumaa 2003: 103) Loe edasi »

Kokku on koondatud 69 keeleõpetuslikku mängu klassiruumis mängimiseks.
Head mängulusti! Loe edasi »

Õppemängu tunneb ära kindlate tunnuste järgi, millest olulisim on õpetuslik eesmärk. Kui õpetajatel on eelnevalt teada, millised on tegevused mängu ajal ja millise lõpptulemuseni need tegevused viivad; kui osalejate vahel on teatud võistluselemendid (kuid see ei tähenda, et peavad olema selged võitjad, kaotajad ning punktisummad); kui kõigi või osa mängus osalevate õpilaste omavahelise suhtelemise tase on intensiivne – mängul on selgelt defineeritud iva, mida saab õpilastega arutada, võib öelda, et tegemist on õppemänguga. (Salumaa, Talvik 2003: 102) Loe edasi »

Kust alustada keeleõpet?

Millised on esimesed sõnad ja väljendid, mida võõrale lapsele õpetada?

Siit saab laadida töölehe “Esimesed väljendid“. Leht on .pdf formaadis.

Esimesed väljendid Loe edasi »

Audacity kasutamine võimaldab anda õpilaste kõne tasemele objektiivset hinnangut, fikseerida toimunud muutusi ja puuete paranemist. Selles tegevuses saavad osaleda erinevad õpetajad. Samuti võimaldab õpilaste kaasamist analüüsiprotsessi. Loe edasi »