Artiklid märksõnaga ‘õppemängud’

Autor pakub välja mänge, mis haakuvad ajaloo ainekavaga. Rõhuasetus on teadmistemängudel.

Teadmistemängud sobivad hästi läbivõetud materjali kordamiseks, olles seetõttu ajalootunnis enamkasutatavateks mängudeks. Teadmistemängude areaal on lai. Neid saab koostada erinevatel teemadel, erineva raskusastmega, erinevatele sihtgruppidele. Tänu diferentseerimisvõimalustele suudavad teadmistemängud pakkuda mängulusti ka nõrgematele õpilastele. Nende peamisteks eesmärkideks on teadmiste omandamine, kinnistamine ja kordamine ning mälu ja tähelepanuvõime arendamine. Teadmistemängude levinumad liigid on viktoriinimängud, mõistatamismängud ja ajalookaardimängud.
(Raudsepp, A., Nagel, M., Allabert, A. Mängud ajalootunnis. Lk. 5.) Loe edasi »

Õppimise sihiks on alati olnud teadmiste ja oskuste omandamine. Eesti haridussüsteemi eesmärgiks on luua eeldused ja tingimused, et kõigist ühiskonnaliikmetest kujuneksid õpivõimelised inimesed, kes omandatud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide abil suudavad edukalt toime tulla nii isiklikus kui ka töö- ning ühiskonnaelus. Seega peab tänane kool olema avatud erinevatele muutustele, mis meie ümber aset leiavad.[1] Loe edasi »

Mängu lisamisel õppetöösse peaks õpetaja meeles pidama järgmist: Loe edasi »

Mäng on üheks oluliseks õpilasi aktiveerivaks meetodiks tunnis. Sageli õpivad õpilased paremini midagi tehes kui vaid lugedes, kuulates või vaadeldes. Mäng on väga oluline just avastusliku õppimise käsitlustes. Mänge võib kasutada mitmetel eesmärkidel nii õpitulemuste kui ka kasvatuslike eesmärkide saavutamiseks. (Salumaa 2003: 103) Loe edasi »

Õppemängu tunneb ära kindlate tunnuste järgi, millest olulisim on õpetuslik eesmärk. Kui õpetajatel on eelnevalt teada, millised on tegevused mängu ajal ja millise lõpptulemuseni need tegevused viivad; kui osalejate vahel on teatud võistluselemendid (kuid see ei tähenda, et peavad olema selged võitjad, kaotajad ning punktisummad); kui kõigi või osa mängus osalevate õpilaste omavahelise suhtelemise tase on intensiivne – mängul on selgelt defineeritud iva, mida saab õpilastega arutada, võib öelda, et tegemist on õppemänguga. (Salumaa, Talvik 2003: 102) Loe edasi »