Artiklid märksõnaga ‘Kolmas Maailm’

Nii 1960. aastate iseseisvumisperioodi kui Külma sõja järgse aja probleemid sundisid Aafrika liidreid mõtlema panafrikanismi põhimõtetele esitades uue väljakutse Aafrika ühtsuse võimalikkusele ja selle avaldumisvormidele.[1] Poliitiliste olude muutused sundisid suuresti läbi viima suurejoonelisi ümberkorraldusi AÜO-s, mille tulemusena pandi 2002. aastal Durbanis alus uuele organisatsioonile. Just nimelt uuele organisatsioonile, sest nagu on öelnud AL-i komisjoni esimees president Alpha Oumar Konaré (sünd. 1946), ei ole AL vana AÜO, vaid tegemist on kahe täiesti erineva organisatsiooniga.[2] Aafrika renessanssi institutsionaalse lipulaevana on AL-il kanda suured lootused. Loe edasi »

Aafrika Liidu (AL) kujunemise juured asuvad Pan-Aafrika liikumises. Panafrikanismi puhul on tegemist ideoloogilise ja sotsiaalse liikumisega, mis sai alguse 19. ja 20. sajandi vahetusel, ning mis propageerib ühtsust kõikide Aafrika päritolu inimeste vahel üle kogu maailma. See Kariibi mere saartelt ja Ameerika Ühendriikidest alguse saanud liikumine tugineb eeldusel, et numbrites peitub jõud ja võim, ning et koos suudetakse saavutada palju enam, kui seda suudaksid aafriklaste kogukonnad Euroopas, Ameerikas või Kariibi mere saartel eraldi.[1] Erinevatel ajaperioodidel on nimetatud liikumine taotlenud erinevaid eesmärke. 20. sajandi alguses oli oluliseks rassiline võrdsus; kahe maailmasõja vahel koloniaalikke kaotamine ja iseseisvus; ning iseseisvusperioodil koostöö erinevate Aafrika riikide vahel. Nii on Pan-Aafrika liikumise näol tegemist pikaaegse võitlusega Aafrika ühtsuse ja aafriklaste solidaarsuse eest. Loe edasi »

Aafrika Liidu teel tuua Aafrikasse ühtsus seisab mitmeid takistusi. Need on sõjalised, majanduslikud, poliitilised ning keskkonda, tervishoidu ja haridust puudutavad probleemid, mis takistavad Aafrika riikidel täiel määral funktsioneerimast. Mitmetes Aafrika riikides on laialt levinud vaesus ja alatoitumine. Nagu paljudes Kolmanda maailma riikides, on ka Aafrikas piiratud võimalused hariduse saamiseks, madal kirjaoskuse tase ning ebapiisavad tervishoiu- ja sanitaartingimused. Nõnda on poliitiliste olude muutumine palju raskem ja vaidlusi tekitav ning ebastabiilsete ja autoritaarsete valitsuste kujunemine tõenäolisem kui arenenud maades.[1] Loe edasi »

Autor pakub välja mänge, mis haakuvad ajaloo ainekavaga. Rõhuasetus on teadmistemängudel.

Teadmistemängud sobivad hästi läbivõetud materjali kordamiseks, olles seetõttu ajalootunnis enamkasutatavateks mängudeks. Teadmistemängude areaal on lai. Neid saab koostada erinevatel teemadel, erineva raskusastmega, erinevatele sihtgruppidele. Tänu diferentseerimisvõimalustele suudavad teadmistemängud pakkuda mängulusti ka nõrgematele õpilastele. Nende peamisteks eesmärkideks on teadmiste omandamine, kinnistamine ja kordamine ning mälu ja tähelepanuvõime arendamine. Teadmistemängude levinumad liigid on viktoriinimängud, mõistatamismängud ja ajalookaardimängud.
(Raudsepp, A., Nagel, M., Allabert, A. Mängud ajalootunnis. Lk. 5.) Loe edasi »