Artiklid märksõnaga ‘keeleõpe’
Uued eesti keele õpet toetavad materjalid põhikooli õpilastele, kelle koduseks keeleks pole eesti keel
2010. aastal valmis kuus õppematerjali, mis toetavad eesti keele õpet mitmekultuurilises klassis. Kõik materjalid on koostatud ja välja antud eelkõige välismaalt Eestisse saabunud või Eestisse naasnud õpilastele mõeldes. Materjalid ei järgi rangelt eesti keele teise keelena ainekava, vaid pakuvad tuge eesti põhikoolis õppima asunud uusimmigrant-õpilastele eesti keele osaoskuste õppimisel ja Eesti eluga kohanemisel. Loe edasi »
Kuulamis- ja lugemisülesannete koostamine
Teksti mõistmise oskust ei ole võimalik kindlaks teha pelgalt õppijaid lugema või kuulama pannes. Et neid oskusi kontrollida või arendada, on vaja koostada mitmesuguseid ülesandeid, mille täitmine näitab, kui hästi õppijad teksti mõistavad. Loe edasi »
Kaubamaja toidumaailmas
Tööleht kuulub meetodi: “Õppimine keelekeskkonnas” juurde Loe edasi »
Õppimine keelekeskkonnas
Õppimine keelekeskkonnas seostub ühest küljest ülesandepõhise keeleõppega, mille üheks eesmärgiks on seostada tunnis õpitut keelekasutusega väljaspool keeletundi. Teisalt seostub keelekeskkonas õppimine ka kogemusõppega (ingl experiential learning), mis rõhutab keeleõppe psühhomotoorseid aspekte ehk õppimist tegevuse käigus (Brown 1994: 225). Eesti keeles on käibel ka mõiste õuesõpe, mis seostub eelkõige väljaspool klassiuruumi aset leidva aineõppega (vt Dahlgren, Szczepanski 2006). (Artikli juurde kuulub ka tööleht.) Loe edasi »
Lugemine emakeeles ja teises keeles
Üldiselt ollakse seisukohal, et emakeeles omandatud lugemisoskus kandub üle ka teise keelde (vt nt Grabe 2009; Koda 2007). See tähendab, et teises keeles (K2) lugemisse on kaasatud ka emakeeles omandatud oskused ning nendel on oma osa mitte ainult K2 oskuse algtasemel, vaid K2 lugemisoskuse arengus tervikuna (Koda 2007). Loe edasi »
Lingid
Lingid
Keele- ja kultuurikeskkonna mõju õppimisele
[1] Viimasel ajal on üha enam tähelepanu hakatud pöörama sellele, mida õppijad saaksid omandada väljaspool koolitundi. Õpitava keele ja kultuuri keskkonnal on suur mõju keele omandamisele (vt Rannut 2005). Teise keele õpetuse alased uurimused on näidanud, et teatud osa keeleteadmistest omandab õppija ka siis, kui seda pole tunnis käsitletud (Lightbown 2000). Võimalus kuulata, lugeda ja kasutada õpitavat keelt on motivatsiooni kõrval olulisemad eeldused teise keele omandamisel (vt Willis 1996).
Keeleõpe
Uurimistulemused näitavad, et kõige viljakam keeleõppe periood inimese elus on sünnist kuni 5.–10. eluaastani (see on loomulikult vaieldav). Selles vanuses on lapsed võimelised omandama teist keelt kiiremini ja ilma aktsendita. Teise keele morfoloogia ja süntaks kinnistuvad samuti paremini. Loe edasi »
Teise keele omandamine
Eesti keel teise keelena ja eesti keel võõrkeelena
Vahet tuleb teha eesti keele õppimisel võõrkeelena ja eesti keele õppimisel teise keelena. Eesti keelt võõrkeelena võib õppida igas maailmanurgas ja see tähendab seda, et väljaspool keeletunde seda keelt enamasti ei kasutata. Kui aga õppida eesti keelt teise keelena, siis elatakse eesti keele keskkonnas ja õpitakse seda nii igapäevaelu situatsioonides kui keeletundides, st õpitut kasutatakse samaaegselt ühiskonnas suhtluseks. Loe edasi »
Esimesed väljendid
Millised on esimesed sõnad ja väljendid, mida võõrale lapsele õpetada?
Siit saab laadida töölehe “Esimesed väljendid“. Leht on .pdf formaadis.






