Get Adobe Flash player

namibia
Küsitlus

Kuidas hindate eestlaste külalislahkust

Vaata tulemusi

Loading ... Loading ...
Lehekülge toetavad

Artiklid märksõnaga ‘keeleõpe’

Uued eesti keele õpet toetavad materjalid põhikooli õpilastele, kelle koduseks keeleks pole eesti keel

2010. aastal valmis kuus õppematerjali, mis toetavad eesti keele õpet mitmekultuurilises klassis. Kõik materjalid on koostatud ja välja antud eelkõige välismaalt Eestisse saabunud või Eestisse naasnud õpilastele mõeldes. Materjalid ei järgi rangelt eesti keele teise keelena ainekava, vaid pakuvad tuge eesti põhikoolis õppima asunud uusimmigrant-õpilastele eesti keele osaoskuste õppimisel ja Eesti eluga kohanemisel. Loe edasi »

Kuulamis- ja lugemisülesannete koostamine

Teksti mõistmise oskust ei ole võimalik kindlaks teha pelgalt õppijaid lugema või kuulama pannes. Et neid oskusi kontrollida või arendada, on vaja koostada mitmesuguseid ülesandeid, mille täitmine näitab, kui hästi õppijad teksti mõistavad. Loe edasi »

Kaubamaja toidumaailmas

Tööleht kuulub meetodi: “Õppimine keelekeskkonnas” juurde Loe edasi »

Õppimine keelekeskkonnas

Education Series (sky high books) Õppimine keelekeskkonnas seostub ühest küljest ülesandepõhise keeleõppega, mille üheks eesmärgiks on seostada tunnis õpitut keelekasutusega väljaspool keeletundi. Teisalt seostub keelekeskkonas õppimine ka kogemusõppega (ingl experiential learning), mis rõhutab keeleõppe psühhomotoorseid aspekte ehk õppimist tegevuse käigus (Brown 1994: 225). Eesti keeles on käibel ka mõiste õuesõpe, mis seostub eelkõige väljaspool klassiuruumi aset leidva aineõppega (vt Dahlgren, Szczepanski 2006).  (Artikli juurde kuulub ka tööleht.) Loe edasi »

Lugemine emakeeles ja teises keeles

F Üldiselt ollakse seisukohal, et emakeeles omandatud lugemisoskus kandub üle ka teise keelde (vt nt Grabe 2009; Koda 2007). See tähendab, et teises keeles (K2) lugemisse on kaasatud ka emakeeles omandatud oskused ning nendel on oma osa mitte ainult K2 oskuse algtasemel, vaid K2 lugemisoskuse arengus tervikuna (Koda 2007). Loe edasi »

Lingid

Sisse- ja väljarändajatele

Autor: MISA

Sisse- ja väljarändajate jaoks olulist teavet koondab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus ehk MISA. Asutus, mille ülesanneteks on Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamine ning sisse- ja väljarändega seotud tegevuste koordineerimine, vastava teabe avaldamine ja ülevaadete koostamine. Loe lähemalt …

www.meis.ee/

Loe edasi »

Lingid

Eesti keele sõnavormide moodustaja

Autor: Filosoft

Eesti keele sõnavormide moodustaja abil on võimalik sõnu käänata ja pöörata.

www.filosoft.ee/gene_et/

Lemmatiseerija

Autor: Filosoft

Lemmatiseerija on abiks juhul, kui te ei tea sõna algvormi. Lemmatiseerija taandab sõna algvormile ning seejärel on seda juba lihtne sõnaraamatust leida.

www.filosoft.ee/lemma_et/

Eesti keel e-õppes.
Sõnavara omandamine

Autor: OÜ Hydraco – Anu Petermann, Laura Loolaid, Mall Maasik

Tõhus viis õppida eesti keele sõnu arvuti abiga.

els.leveranse.com/

Loe edasi »

Keele- ja kultuurikeskkonna mõju õppimisele

istock_000002974633xsmall
[1] Viimasel ajal on üha enam tähelepanu hakatud pöörama sellele, mida õppijad saaksid omandada väljaspool koolitundi. Õpitava keele ja kultuuri keskkonnal on suur mõju keele omandamisele (vt Rannut 2005). Teise keele õpetuse alased uurimused on näidanud, et teatud osa keeleteadmistest omandab õppija ka siis, kui seda pole tunnis käsitletud (Lightbown 2000). Võimalus kuulata, lugeda ja kasutada õpitavat keelt on motivatsiooni kõrval olulisemad eeldused teise keele omandamisel (vt Willis 1996).

Loe edasi »

Keeleõpe

Uurimistulemused näitavad, et kõige viljakam keeleõppe periood inimese elus on sünnist kuni 5.–10. eluaastani (see on loomulikult vaieldav). Selles vanuses on lapsed võimelised omandama teist keelt kiiremini ja ilma aktsendita. Teise keele morfoloogia ja süntaks kinnistuvad samuti paremini. Loe edasi »

Teise keele omandamine

Eesti keel teise keelena ja eesti keel võõrkeelena

Vahet tuleb teha eesti keele õppimisel võõrkeelena ja eesti keele õppimisel teise keelena. Eesti keelt võõrkeelena võib õppida igas maailmanurgas ja see tähendab seda, et väljaspool keeletunde seda keelt enamasti ei kasutata. Kui aga õppida eesti keelt teise keelena, siis elatakse eesti keele keskkonnas ja õpitakse seda nii igapäevaelu situatsioonides kui keeletundides, st õpitut kasutatakse samaaegselt ühiskonnas suhtluseks. Loe edasi »

Esimesed väljendid

Kust alustada keeleõpet?

Millised on esimesed sõnad ja väljendid, mida võõrale lapsele õpetada?

Siit saab laadida töölehe “Esimesed väljendid“. Leht on .pdf formaadis.

Esimesed väljendid Loe edasi »