Järgnevalt tutvustatakse ühe Eesti kooli õpetajate kogemust uusimmigrantidest õpilastega töötamisel. Artiklis on kasutatud sama kooli  õpetajatega tehtud intervjuusid.

Praktilisus

Klassijuhata hinnangul on väljaspoolt tulnud noormehel kohaneda aidanud praktilised tegevused. Kohanemise lihtsustamiseks on kaheksanda klassi klassijuhataja teinud oma töös muudatusi ning hakanud kasutama „rohkem praktilist tegevust. Selle pärast, et …vahest on mõistetest raskem aru saada, aga kui praktiliselt ette näidata, siis ta saab selle mõiste olemuse paremini selgeks kui ainult seletamise teel. Et tõesti, praktilisi tegevusi olen ma hakanud rohkem rakendama.”

Koostöö

Lisaks on ta teinud koostööd ka teiste õpetajatega ning kooli tugistruktuuriga. Kaheksanda klassi klassijuhataja andis väga detailse kirjelduse uusimmigrantlast toetavast koostööst koolis: „Meil on väga tihe suhtlus aineõpetajatega. Et kui nüüd aineõpetajad näevad, et sellel õpilasel, kes on tulnud mujalt koolist või mujalt riigist, ütleme siis ”uustulnukad”, et kui on esinenud probleeme, tuleb sellest teavitada võimalikult ruttu nende vanemaid, et saaks ühiselt leida lahenduse, mis oleks lapsele kõige sobilikum. Kas õpetaja peab tegema lisatunde või leitakse ta kodust keegi, kes õpetab. Ja kindlasti on vaja ka sotsiaalpedagoogi, kes toetab ja vestleb selle õpilasega. Et just alguses, kui ta siia klassi tuli, siis kõik see sotsiaalne pool oli temale väga võõras, ja tal tekkisid kohanemisraskused. Siis sotsiaalpedagoog ja psühholoog aitasid tal selle kooli ja klassiga kohaneda, et ta saaks normaalselt õppida.”

Kui lapsed olid äsja Eestisse tulnud, tekkis keele tõttu palju probleeme ning siis aitasid võõrkeelte õpetajad: „Ma ei oska nende keelt….[...] Aga, aga me kasutasime inglise keelt ja  kehakeelt ka.” Aineõpetajate koostöö seisneb ka selles, et näiteks saksa- või ingliskeele õpetajad aitavad neil lastel ennast paremini tunda, tõstes neid esile: „Üks õpetaja tegi nendega näidendit ja nad käisid vabariiklikul konkursil, ja oma vanuseastmes nad võitsid seal. Ja nad olid väga uhked selle üle.”

„Ta B-keel on ingliskeel, siis inglise keele tundides on nad siis sellist lähenemist rakendanud. Ja kindlasti ka eesti keele tundides, kui nad… eelkõige just, kui on tähtpäevad. Jõulud, hingedepäev…et kuidas siis erinevad rahvused, kuidas nad…millega nad siis tähistavad. Sellest räägitakse.”

Kui aineõpetajad teevad kõik selleks, et uued õpilased saaksid ainealaselt hästi hakkama, siis klassijuhatajate töös esineb rohkem tegevusi, mis on suunatud laste sotsiaalsele arengule. Nii vastas seitsmenda klassi klassijuhataja küsimusele, kas ta peab välismaalt tulnud poistega või nende tõttu midagi erilist tegema: „Ei, ei seda ei ole pidanud. Ja ma ütlen seda, et nad kohanesid üllatavalt hästi.” Pigem on kõnealuse klassijuhataja eesmärk kaasata lapsi ühistegevustesse: „Aga no muidugi on igasugused klassiõhtud, klassiekskursioonid, need on ju ka tegevused. Et mitte lihtsalt ei ole need klassiõhtud, et nad ise esinevad, vaid ka ise korraldavad ja näiteks meil on olnud siin ka pannkookide küpsetamine, või et siis on küpsisetortide tegemine, et justnimelt see on ka ju kõik elus toimetulek pluss praktiline tegevus. [...] Ja ma mäletan seda, …et lastevanemad pärast ütlesid, et nad olid tänulikud, et meil tuli, see oli viiendas klassis, tuli moefestival. Et riietega pidi kajastama seda, kui tähtis on helkur. Ma andsin neile kahele väikesele immigrantpoisile ülesande teha kostüümid ja liikumine – selline šõu. Ja nad olid selle üle nii õnnelikud, et nad said klassi esindada! Nad tundsid seda, et see oli nende jaoks tähtis, oluline: nad esindasid klassi ja nad said minu meelest väga hea, nagu veel sellise märkimisväärse koha!”

Esiletõstmine

Strateegiana uute õpilastega töötamisel kasutab klassijuhataja nende esiletõstmist. Tuleb meeles pidada, et klassijuhatajal on lisaks ainealasele tööle ka ülesanne kujundada klassikollektiivi. Viimasest oleneb ka, millist tööd peab klassijuhataja tegema. Nii kirjeldab kaheksanda klassi klassijuhataja oma tööd järgnevalt: „Kindlasti üks asi, mida ma omalt poolt klassijuhatajatundides olen teinud, on see, et nad hakkaksid üksteisega arvestama ja võtaksid omaks kõik teised, kes võib-olla nendest mingil määral erinevad. Et oleks sellist meeskonnatööd.”

Autor: Triin Spitz
Autor ootab kommentaare artikli kohta aadressil: triin.spitz [ ätt ] hotmail com