Get Adobe Flash player

rwanda
Küsitlus

Kuidas hindate eestlaste külalislahkust

Vaata tulemusi

Loading ... Loading ...
Lehekülge toetavad
Artikli hinne: 6 hindajat, Keskmine hinne: 4.336 hindajat, Keskmine hinne: 4.336 hindajat, Keskmine hinne: 4.336 hindajat, Keskmine hinne: 4.336 hindajat, Keskmine hinne: 4.33
(6 hindajat. Keskmine hinne: 4.33.)

Eesti mustlaskogukonnast Eestis


mustlased

Mustlased ehk romad, nagu nad ennast ise kutsuvad, on alati olnud veidi salapärased ja müstilised oma teistsuguse eluhoiaku, keele ning kommetega. Mida peaks teadma, kui klassi tuleb laps mustlasperekonnast?

Mõisted

Mustlased – eesti keeles mõiste kasutusel olnud eelkõige tumedama nahavärviga inimeste puhul. Mõistel on ka kõrvaltähendus, mis osutab räpasusele ja mustusele. Mõned mustlased peavad sõna “mustlased” solvavaks. Tuleks eelistada pigem “romad”. Romad (ainsus rom) on mustlaskeelne sõna, mida mustlased kasutavad endast kõnelemiseks.

Mustlaste jagunemine

  • Eesti mustlased
  • Läti mustlased
  • Vene mustlased
  • Laiuse mustlased

Mustlaste perekond

Mustlaste jaoks on perekond üks olulisemaid institutsioone. Harva kohtab täiskasvanuid, kes ei ole “abielus”. Abielu ei tähenda kooselu ametlikku registreerimist. Mustlasneiud abielluvad varakult (13-14 – 20). Oluline on vanemate heakskiit. Tähtsustatakse traditsioonilist mustlaspulma ja tunnustust sugulaste poolt. Ametlikku registreerimist ei peeta oluliseks.

Perekond saab alguse esimese lapse sünniga. Vanasti oli abordi tegemine keelatud ja mustlaspered olid paljulapselised. Tänapäeval on laste arv peredes vähenenud.

Meestel suurem otsustamisõigus ja seksuaalne vabadus nii enne abielu kui ka abielu ajal. Naistelt oodatakse, et nad säilitaksid süütuse ja oleksid mehele truud. Segaabielusid mustlasmeeste seas sagedamini.

Naine peab olema mehele kuulekas isegi juhul, kui mees kasutab vägivalda, on agressiivne või kui tal on abieluväliseid suhteid.

Vanurite eest hoolitsetakse ja neid austatakse, mitte ei lükata kõrvale.

Haigeid ei jäeta kunagi üksi: juhul kui haige satub haiglasse, on tema  perekonnaliikmed pidevalt tema kõrval.

Sageli elatakse koos teiste sugulaste ja nende lastega.

Mustlasnaised

Ei tohi:

  • ei tohi suhelda võõraste meestega;
  • peavad kuuletuma mehele, kui see keelab naise õpingud;
  • ei tohi kanda pükse – pükste kandmine on romade kogukonnas “kommete vastane”;
  • ei tohi käia paljaste õlgadega,
  • ei tohi lasta oma põlvedel paista;
  • ei tohi istuda lauda enne mehi.

Tohivad:

  • olla naiselikud ja kenad pereringis, oma mehe jaoks;
  • kanda ohtralt ehteid.

Tööde jaotus perekonnas

Naiste tööd on seotud koduga, meeste tegevused pigem suunatud väljaspoole kodu.

Naised teevad traditsioonilisi naiste töid – koristavad, pesevad pesu, teevad süüa, hoolitsevad kodu ja laste eest. Naine vastutab laste hariduse ja oma tütarde käekäigu eest kuni nende abiellumiseni.

Mehed on perekonna pead ja prestiiži kaitsjad, nad võtavad vastu kogukonnale olulisi otsuseid, ajavad äriasju, on perekonna kandjad. Mehe väljaminekud võivad olla suuremad kui teistel pereliikmetel (pidusöök, riided, auto).

Laste kasvatamine

Laps austab täiskasvanuid ja täiskasvanud austavad last. Lapsi ei jäeta kunagi omapead ega lahutata õdedest-vendadest. Lapsed ei saa ka koolis aru, miks neid koolis vanuse põhjal õdedest-vendadest lahutatakse.

Kool

Kool asub mustlaste jaoks väljaspool nende turvalist pereringi. Haridust ei peeta oluliseks, ei väärtustata. Tavapäraselt jääb haridustee lühikeseks –  4–5 klassi ja hariduse eest vastutab ema.

Kooli poolelijätmise põhjused

Peamisteks põhjusteks, miks mustlased jätavad kooli pooleli, on

mustlaskultuuri ja riikliku haridussüsteemi vahelised lahkhelid;

kohanemisraskused (tulles turvalisest pereringist uude keskkonda, tuleb neil kohaneda uute tingimustega);

võõras keel ning kiusamine.

Lastel puudub kooliks ettevalmistus  ning vanemad ei oska oma last koolitööde tegemisel aidata.

Tüdrukutel takistab kooliskäimist

  • varane abiellumine;
  • nooremate õdede-vendade eest hoolitsemine;
  • kodumajapidamisega tegelemine.

Noormeestel takistab kooliskäimist

  • varane tööelu alustamine (seotud vanemate abistamisega);
  • tõrjuv suhtumine;
  • raske majanduslik olukord;
  • transpordiprobleemid.

Kooli poolelijätmine on tõenäosem peredes, kus vanemate haridustase on madalam või kus vanematel puudub kooliskäimise kogemus.

Mustlaste haridustase

Kõrgharidus – 1
Keskeriharidus – 9
Keskharidus – 58
Põhiharidus – 121
Põhihariduseta – 172
Haridustase teadmata -10
Kokku – 371

Kultuuritraditsioonid ja kombed

Keel – eristab mustlased välisest keskkonnast, jääb teistele arusaamatuks; annab teatud mõttes üleolekutunde; toimib kogukonna kaitsena väliskeskkonna eest.

Mustlaskeele edasiandmine leiab aset suusõnaliselt. Lätis on välja antud mustlaskeele aabits.

Nimi – enda identifitseerimiseks kasutavad mustlased kahte erinevat nime. Ühte nime kasutatakse kogukonnas, teist (passi märgitud) võõraste inimestega suhtlemiseks.

Kogukondlik läbikäimine – ühtekuuluvustunne, turvatunne, olulised koosviibimised pühade ajal.

Laulud ja tantsud – antakse edasi põlvest põlve.

Ennustamisoskus – antakse edasi emalt tütrele. On oluline elatise teenimise võimalus. Oma pere liikmetele enamasti tulevikku ei ennustata.

Mustlaskultuur on valdavalt suuline.

Tugev kokkukuulumistunne – nii emotsionaalne kui ka materiaalne abi. Keerlistes situatsioonides loodetakse pigem oma kogukonnale kui riigi toetusele.

Rändlev eluviis – enamasti suvel, paindlik elukoha valik, sage kolimine, teistes riikdes elavate sugulaste külastamine.

Religioon – eesti ja läti mustlased valdavalt luteriusku, vene mustlased peamiselt õigeusku. Ühiselt peetakse jõule, lihavõtteid, uue aastasaabumist, olulised laste ristimine ja kooselu algus.

Matused – suurejoonelised, võivad kesta kuni kolm päeva, koguneb 200-500 inimest, tulevad kõik sugulased mistahes maailmapunktist, kogukond toetab omakseid materiaalselt . Surnuid ei jäeta üksi, vaid neid hoitakse kuni matusteni kodus.

Mustlaskohus (kris) – arusaamatuste tekkimisel kutsutakse riikliku õiguskaitseorgani poole pöördumise asemel kokku mustlaskohus. Kuuluvad: kogukonna vanemad liikmed(mehed või vanemad naised). Eesistujaks vanem meessoost isik ehk patriarh(mustlaskeeles priimas). Tavapäraseks karistuseks on kogukonna põlgus, suurimaks karistuseks kogukonnast väljaheitmine.

Töö ja toimetulek

Töö on mustlaste jaoks pigem hädapärane vajadus kui eesmärk iseeneses. See peaks jätma piisava võimaluse oma ajakasutuse kontrollimiseks.

Tööpuudus on mustlaste seas võrdlemisi levinud.

Naised tegelevad lihttöödega, nt kaupade turul müümisega, koristustöödega, ennustamisega.

Mehed vanaraua kogumisega, abitöödega.

Toetused – levinud on töövõimetuspensioni saamine, toetused laste hooldamiseks. Teavet toetuste kohta saadakse kogukonna teistelt liikmetelt. Laste- ja eluasemetoetused on mustlaste jaoks pigem enesestmõistetav sissetulek.

Terviseprobleemid – arsti poole pöördutakse suhteliselt harva (pigem kannatavad kui pöörduvad).

Mustlaste arvukus rahvaloenduse andmetel:

1989. aastal  – 665
2000. aastal – 542

Mitteametlikult ulatub mustlaste arv Eestis 1000–1500ni.

Autorid: Sirje Uibo, Terje Tamm



Hinda artiklit:
Hinne: 1Hinne: 2Hinne: 3Hinne: 4Hinne: 5
(6 hindajat. Keskmine hinne: 4.33
Kannatust ... Kannatust ...

Lisage oma arvamus