Get Adobe Flash player

eritrea
Küsitlus

Kuidas hindate eestlaste külalislahkust

Vaata tulemusi

Loading ... Loading ...
Lehekülge toetavad

Seadusandlus

Lingid

Sisse- ja väljarändajatele

Autor: MISA

Sisse- ja väljarändajate jaoks olulist teavet koondab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus ehk MISA. Asutus, mille ülesanneteks on Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamine ning sisse- ja väljarändega seotud tegevuste koordineerimine, vastava teabe avaldamine ja ülevaadete koostamine. Loe lähemalt …

www.meis.ee/

Loe edasi »

Uusimmigrandid Eestis – seadusandlus

Uusimmigrandid 1.mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu liikmesriik. Juba liikmeks saamise teel pidi Eesti vastu võtma ja rakendama kõik normid, nõuded, seadused ja määrused ning liitma need oma riikliku süsteemiga. Kokku moodustavad need nõuded niinimetatud acquis communautaire´i, kus kõik poliitilised valdkonnad on eraldi peatükkides käsitletud.

Loe edasi »

Kuidas kohelda traumeeritud isikuid?

Väärkoheldud Suur osa pagulastest on lühemat või pikemat aega viibinud traumaatilises olukorras: niisuguses, mis ületab inimese kohanemisvõime piirid. Viimaste aastate uuringud traumaatiliste sündmuste läbielamise bioloogiliste aspektide kohta näitavad, et traumade tagajärjel tekivad tihti ulatuslikud muutused nii närvisüsteemis kui ka kogu keha toimimises: muutuvad ajustruktuurid, ainevahetus, hormonaalne regulatsioon, immuunsüsteemi toimimine jm. Ehkki osa inimesi pääseb traumaatilistest olukordadest oluliste kahjustusteta ja osa isegi veel paremini toimivana kui varem (mis ei tapa, teeb tugevaks), saab märkimisväärne osa traumeeritutest lühemaid või pikaaegsema mõjuga kahjustusi. Kui meditsiinis kasutatakse sõna „trauma” enamasti kehavigastuse tähenduses, siis antud artiklis käsitletakse traumasid, kus kehavigastused võivad täielikult puududa: tegemist on psüühiliste traumadega. Loe edasi »

Kuidas saab varjupaigataotleja Eesti riigilt kaitset?

Uusimmigrandid Võrreldes mitmete teiste Euroopa Liidu riikidega, kuhu igal aastal esitatakse mitu- või mitukümmend tuhat varjupaigataotlust (näiteks Rootsis esitati 2007 aastal ca 40 000 taotlust), on varjupaigataotlejate arv Eestis väga väike. Alates 1997. aastast on varjupaika soovinud 124 isikut. Loe edasi »