Seadusandlus
Lingid
Uusimmigrandid Eestis – seadusandlus
1.mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu liikmesriik. Juba liikmeks saamise teel pidi Eesti vastu võtma ja rakendama kõik normid, nõuded, seadused ja määrused ning liitma need oma riikliku süsteemiga. Kokku moodustavad need nõuded niinimetatud acquis communautaire´i, kus kõik poliitilised valdkonnad on eraldi peatükkides käsitletud.
Kuidas kohelda traumeeritud isikuid?
Suur osa pagulastest on lühemat või pikemat aega viibinud traumaatilises olukorras: niisuguses, mis ületab inimese kohanemisvõime piirid. Viimaste aastate uuringud traumaatiliste sündmuste läbielamise bioloogiliste aspektide kohta näitavad, et traumade tagajärjel tekivad tihti ulatuslikud muutused nii närvisüsteemis kui ka kogu keha toimimises: muutuvad ajustruktuurid, ainevahetus, hormonaalne regulatsioon, immuunsüsteemi toimimine jm. Ehkki osa inimesi pääseb traumaatilistest olukordadest oluliste kahjustusteta ja osa isegi veel paremini toimivana kui varem (mis ei tapa, teeb tugevaks), saab märkimisväärne osa traumeeritutest lühemaid või pikaaegsema mõjuga kahjustusi. Kui meditsiinis kasutatakse sõna „trauma” enamasti kehavigastuse tähenduses, siis antud artiklis käsitletakse traumasid, kus kehavigastused võivad täielikult puududa: tegemist on psüühiliste traumadega. Loe edasi »
Kuidas saab varjupaigataotleja Eesti riigilt kaitset?
Võrreldes mitmete teiste Euroopa Liidu riikidega, kuhu igal aastal esitatakse mitu- või mitukümmend tuhat varjupaigataotlust (näiteks Rootsis esitati 2007 aastal ca 40 000 taotlust), on varjupaigataotlejate arv Eestis väga väike. Alates 1997. aastast on varjupaika soovinud 124 isikut. Loe edasi »


