Teise õpetaja kogemus

Järgnevalt tutvustatakse ühe Eesti kooli õpetajate kogemust uusimmigrantidest õpilastega töötamisel. Artiklis on kasutatud sama kooli  õpetajatega tehtud intervjuusid. Loe edasi »

Järgnevalt tutvustatakse ning analüüsitakse kahe Eesti kooli õpetajata tööd uusimmigrantidest õpilastega.  Artikkel on kirjutatud õpetajatega tehtud intervjuude põhjal. Loe edasi »

Järgnevalt tutvustatakse ühe Eesti kooli õppekorraldust uusimmigrantidest õpilastega töötamisel. Esmalt tuleb juttu kooli poolt organiseeritud korraldustest. Artiklis on kasutatud sama kooli  õpetajatega tehtud intervjuusid. Loe edasi »

Üks põhimõte, mis Hollandi koolisüsteemiga tutvumas käies hästi meelde jäi, oli nö järeltundide korraldamine enne ainetundi.

Loe edasi »

Soovin jagada kogemust, mille sain Hollandist. Uusimmigrantidest laste puhul on paratamatu, et nad ei oska esialgu suhelda – vajalikke sõnu lihtsalt ei ole. Sama mure on ka nende laste vanematel.  Kuidas siis motiveerida sõnu õppima ja lugema? Loe edasi »

Kuidas viia läbi üht mõnusat hommikuringi, mis annaks ilusa alguse kõigi päevale. Loe edasi »

Tutvustasime lastele ja vanematele lasteaia õueala, rühmaruumi, rühma päevakava ja tegevusplaani ning rühma reegleid: Loe edasi »

Tallinna Lepatriinu Lasteaed on munitsipaallasteaed, mis asub Tallinnas Lillekülas, kesklinna lähedal.
Esimesed uusimmigrandid saabusid Tallinna Lepatriinu Lasteaeda septembris 2003 – need olid kahe Itaaliast Tallinnasse elama tulnud pere lapsed. Lasteaiale oli see väga ootamatu ja väljakutseid pakkuv sündmus, kuigi lasteaias oli juba eelnevalt olnud lapsi, kelle üks vanem oli välismaalane. Lasteaeda tuli kahest perest korraga 4 last: 6aastane poiss ja 3aastane tüdruk ning teisest perest 5aastane tüdruk ja 3aastane tüdruk. Loe edasi »

Õpetaja tööd võib võrrelda aedniku tööga. Nii kui aias, kus kasvab koos erinevaid taimi, on ka koolis, kus õpib üheskoos erinevatest kultuuridest lapsi. Loe edasi »

Võõras on võlu peres
/eesti vanasõna/

Tartu Kommertsgümnaasium puutus 2003. aastal esmakordselt kokku olukorraga, mil kooli tuli korraga 3 hispaania rahvusest last (järgnevatel õppeaastatel lisandus veel 5 hispaania last). Varasem kokkupuude oli küll nende õpilastega, kelle kodune keel ei pruukinud olla eesti keel, kuid kes olid sündinud ja elanud Eestimaal. Niisiis uue sajandi algusaastad tõid kooli ette uue väljakutse – kuidas õpetada neid lapsi, kelle eesti keele sõnavara on väga ahtake või puudub üldse? Loe edasi »

Traditsioonilisel hindamisel saab õpilastele  hinnete kaudu teada anda, missugune nende õppimine oli, kujundav hindamine jutustab õpilastele, missugune nende õppimine on. Traditsioonilise hindamisega seatakse prioriteediks see, mida õpilane õpib, kujundava hindamisega kesekndutakse sellele, kuidas õpilane õpib. Traditsioonilise hindamise puhul oli huviobjektiks  eelkõige produkt, nüüd protsess. Loe edasi »

Artiklis tutvustatakse kolme õpilase kogemust. Vestlusringis on Maria, Eerika ja Petteri. Eerika õpib IV klassis, Petteri VI klassis ja Maria VIII klassis. Nad alustavad sel sügisel oma teist kooliaastat Eestis.  Lapsed on pärit Soomest, kuid varem õppinud Hiina koolisüsteemis. Lapsed räägivad, mida nemad Eestis elamisest  ja siin õppimisest arvavad. Loe edasi »

Artiklis tutvustatakse ühe õpetaja kogemust kolme uusimmigrandist lapse õpetamisel. Lapsed on pärit Soomest, kuid varem õppinud Hiina koolisüsteemis.  Loe edasi »

Meie kooli tuli laps, kes oskas eesti keelt vaid suhtlustasandil ning tal oli lisaks keelele probleeme ka pea igas teises õppeaines. Lapse jaoks oli meie koolis õppimine väga raske, mistõttu õpilase motivatsiooni kõrval muutus väga tähtsaks ka õpetaja motivatsioon. Loe edasi »

Perede saatused on erinevad ning igaüht neist tuleb käsitleda üksikjuhtumina. On võimatu üldistada, kuidas Eestisse on sattutud ning missuguste toimetuleku raskustega võõral maal silmitsi tuleb seista. Loe edasi »