Õpetajale

Järgnevalt tutvustatakse ühe Eesti kooli õpetajate kogemust uusimmigrantidest õpilastega töötamisel. Artiklis on kasutatud sama kooli  õpetajatega tehtud intervjuusid. Loe edasi »

Järgnevalt tutvustatakse ning analüüsitakse kahe Eesti kooli õpetajata tööd uusimmigrantidest õpilastega.  Artikkel on kirjutatud õpetajatega tehtud intervjuude põhjal. Loe edasi »

Järgnevalt tutvustatakse ühe Eesti kooli õppekorraldust uusimmigrantidest õpilastega töötamisel. Esmalt tuleb juttu kooli poolt organiseeritud korraldustest. Artiklis on kasutatud sama kooli  õpetajatega tehtud intervjuusid. Loe edasi »

Üks põhimõte, mis Hollandi koolisüsteemiga tutvumas käies hästi meelde jäi, oli nö järeltundide korraldamine enne ainetundi.

Loe edasi »

Soovin jagada kogemust, mille sain Hollandist. Uusimmigrantidest laste puhul on paratamatu, et nad ei oska esialgu suhelda – vajalikke sõnu lihtsalt ei ole. Sama mure on ka nende laste vanematel.  Kuidas siis motiveerida sõnu õppima ja lugema? Loe edasi »

Kuidas viia läbi üht mõnusat hommikuringi, mis annaks ilusa alguse kõigi päevale. Loe edasi »

Tutvustasime lastele ja vanematele lasteaia õueala, rühmaruumi, rühma päevakava ja tegevusplaani ning rühma reegleid: Loe edasi »

Tallinna Lepatriinu Lasteaed on munitsipaallasteaed, mis asub Tallinnas Lillekülas, kesklinna lähedal.
Esimesed uusimmigrandid saabusid Tallinna Lepatriinu Lasteaeda septembris 2003 – need olid kahe Itaaliast Tallinnasse elama tulnud pere lapsed. Lasteaiale oli see väga ootamatu ja väljakutseid pakkuv sündmus, kuigi lasteaias oli juba eelnevalt olnud lapsi, kelle üks vanem oli välismaalane. Lasteaeda tuli kahest perest korraga 4 last: 6aastane poiss ja 3aastane tüdruk ning teisest perest 5aastane tüdruk ja 3aastane tüdruk. Loe edasi »

2010. aastal valmis kuus õppematerjali, mis toetavad eesti keele õpet mitmekultuurilises klassis. Kõik materjalid on koostatud ja välja antud eelkõige välismaalt Eestisse saabunud või Eestisse naasnud õpilastele mõeldes. Materjalid ei järgi rangelt eesti keele teise keelena ainekava, vaid pakuvad tuge eesti põhikoolis õppima asunud uusimmigrant-õpilastele eesti keele osaoskuste õppimisel ja Eesti eluga kohanemisel. Loe edasi »

Õpetaja tööd võib võrrelda aedniku tööga. Nii kui aias, kus kasvab koos erinevaid taimi, on ka koolis, kus õpib üheskoos erinevatest kultuuridest lapsi. Loe edasi »

Võõras on võlu peres
/eesti vanasõna/

Tartu Kommertsgümnaasium puutus 2003. aastal esmakordselt kokku olukorraga, mil kooli tuli korraga 3 hispaania rahvusest last (järgnevatel õppeaastatel lisandus veel 5 hispaania last). Varasem kokkupuude oli küll nende õpilastega, kelle kodune keel ei pruukinud olla eesti keel, kuid kes olid sündinud ja elanud Eestimaal. Niisiis uue sajandi algusaastad tõid kooli ette uue väljakutse – kuidas õpetada neid lapsi, kelle eesti keele sõnavara on väga ahtake või puudub üldse? Loe edasi »

Teksti mõistmise oskust ei ole võimalik kindlaks teha pelgalt õppijaid lugema või kuulama pannes. Et neid oskusi kontrollida või arendada, on vaja koostada mitmesuguseid ülesandeid, mille täitmine näitab, kui hästi õppijad teksti mõistavad. Loe edasi »

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja kirjastuse Argo koostöös on Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel ilmunud kolm tõlkekäsiraamatut, mis sobivad eelkõige eesti keele kui teise keele õpetamiseks ning mis on abiks ka mistahes muu keele õpetamisel. Käsiraamatutes on mugandatud ülesandeid, mis inglise/saksa ja eesti keele grammatika erinevuste või kultuurierinevuste tõttu ei sobi eesti keele õpetamiseks või Eesti kontekstis kasutamiseks.

Loe edasi »

Tööleht kuulub meetodi: “Õppimine keelekeskkonnas” juurde Loe edasi »

Õppimine keelekeskkonnas seostub ühest küljest ülesandepõhise keeleõppega, mille üheks eesmärgiks on seostada tunnis õpitut keelekasutusega väljaspool keeletundi. Teisalt seostub keelekeskkonas õppimine ka kogemusõppega (ingl experiential learning), mis rõhutab keeleõppe psühhomotoorseid aspekte ehk õppimist tegevuse käigus (Brown 1994: 225). Eesti keeles on käibel ka mõiste õuesõpe, mis seostub eelkõige väljaspool klassiuruumi aset leidva aineõppega (vt Dahlgren, Szczepanski 2006).  (Artikli juurde kuulub ka tööleht.) Loe edasi »

Üldiselt ollakse seisukohal, et emakeeles omandatud lugemisoskus kandub üle ka teise keelde (vt nt Grabe 2009; Koda 2007). See tähendab, et teises keeles (K2) lugemisse on kaasatud ka emakeeles omandatud oskused ning nendel on oma osa mitte ainult K2 oskuse algtasemel, vaid K2 lugemisoskuse arengus tervikuna (Koda 2007). Loe edasi »

Traditsioonilisel hindamisel saab õpilastele  hinnete kaudu teada anda, missugune nende õppimine oli, kujundav hindamine jutustab õpilastele, missugune nende õppimine on. Traditsioonilise hindamisega seatakse prioriteediks see, mida õpilane õpib, kujundava hindamisega kesekndutakse sellele, kuidas õpilane õpib. Traditsioonilise hindamise puhul oli huviobjektiks  eelkõige produkt, nüüd protsess. Loe edasi »

Artiklis tutvustatakse kolme õpilase kogemust. Vestlusringis on Maria, Eerika ja Petteri. Eerika õpib IV klassis, Petteri VI klassis ja Maria VIII klassis. Nad alustavad sel sügisel oma teist kooliaastat Eestis.  Lapsed on pärit Soomest, kuid varem õppinud Hiina koolisüsteemis. Lapsed räägivad, mida nemad Eestis elamisest  ja siin õppimisest arvavad. Loe edasi »

Artiklis tutvustatakse ühe õpetaja kogemust kolme uusimmigrandist lapse õpetamisel. Lapsed on pärit Soomest, kuid varem õppinud Hiina koolisüsteemis.  Loe edasi »

[1] Viimasel ajal on üha enam tähelepanu hakatud pöörama sellele, mida õppijad saaksid omandada väljaspool koolitundi. Õpitava keele ja kultuuri keskkonnal on suur mõju keele omandamisele (vt Rannut 2005). Teise keele õpetuse alased uurimused on näidanud, et teatud osa keeleteadmistest omandab õppija ka siis, kui seda pole tunnis käsitletud (Lightbown 2000). Võimalus kuulata, lugeda ja kasutada õpitavat keelt on motivatsiooni kõrval olulisemad eeldused teise keele omandamisel (vt Willis 1996).

Loe edasi »

Autor pakub välja mänge, mis haakuvad ajaloo ainekavaga. Rõhuasetus on teadmistemängudel.

Teadmistemängud sobivad hästi läbivõetud materjali kordamiseks, olles seetõttu ajalootunnis enamkasutatavateks mängudeks. Teadmistemängude areaal on lai. Neid saab koostada erinevatel teemadel, erineva raskusastmega, erinevatele sihtgruppidele. Tänu diferentseerimisvõimalustele suudavad teadmistemängud pakkuda mängulusti ka nõrgematele õpilastele. Nende peamisteks eesmärkideks on teadmiste omandamine, kinnistamine ja kordamine ning mälu ja tähelepanuvõime arendamine. Teadmistemängude levinumad liigid on viktoriinimängud, mõistatamismängud ja ajalookaardimängud.
(Raudsepp, A., Nagel, M., Allabert, A. Mängud ajalootunnis. Lk. 5.) Loe edasi »

Õppimise sihiks on alati olnud teadmiste ja oskuste omandamine. Eesti haridussüsteemi eesmärgiks on luua eeldused ja tingimused, et kõigist ühiskonnaliikmetest kujuneksid õpivõimelised inimesed, kes omandatud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide abil suudavad edukalt toime tulla nii isiklikus kui ka töö- ning ühiskonnaelus. Seega peab tänane kool olema avatud erinevatele muutustele, mis meie ümber aset leiavad.[1] Loe edasi »

Eesti keele õpetuse eesmärgiks on erinevate osaoskuste arendamine. Kuna õppekava on tihe ja aega tunnis napib, siis on lihtne minna kergema vastupanu teed ja jätta mänguline tegevuse kõrvale.

Õppeprogrammid näevad ette treenimist, harjutamist ja päheõppimist, mistõttu võivad tunnid kergesti muutuda liialt akadeemiliseks, igavaks ja väsitavaks. Õppemängud aitavad õpilasi aktiveerida, muuta tunnid elavamaks ja tekitada õppijates huvi õppimise vastu, sest mäng köidab aktiivse ja emotsionaalse tegevusena igas vanuses õpilasi.

Mäng küll ei asenda traditsioonilisi õppemeetodeid, kuid täiendab neid. Loe edasi »

Mängu lisamisel õppetöösse peaks õpetaja meeles pidama järgmist: Loe edasi »

Mäng on üheks oluliseks õpilasi aktiveerivaks meetodiks tunnis. Sageli õpivad õpilased paremini midagi tehes kui vaid lugedes, kuulates või vaadeldes. Mäng on väga oluline just avastusliku õppimise käsitlustes. Mänge võib kasutada mitmetel eesmärkidel nii õpitulemuste kui ka kasvatuslike eesmärkide saavutamiseks. (Salumaa 2003: 103) Loe edasi »

Kokku on koondatud 69 keeleõpetuslikku mängu klassiruumis mängimiseks.
Head mängulusti! Loe edasi »

Õppemängu tunneb ära kindlate tunnuste järgi, millest olulisim on õpetuslik eesmärk. Kui õpetajatel on eelnevalt teada, millised on tegevused mängu ajal ja millise lõpptulemuseni need tegevused viivad; kui osalejate vahel on teatud võistluselemendid (kuid see ei tähenda, et peavad olema selged võitjad, kaotajad ning punktisummad); kui kõigi või osa mängus osalevate õpilaste omavahelise suhtelemise tase on intensiivne – mängul on selgelt defineeritud iva, mida saab õpilastega arutada, võib öelda, et tegemist on õppemänguga. (Salumaa, Talvik 2003: 102) Loe edasi »

Kakskeelsus ehk bilingvism on mitmekeelsuse erijuhtum. Kakskeelsusel on palju variante. On peetud lõputuid vaidlusi selle üle, kus algab kakskeelsus ja kus on lihtsalt tegemist teise keele õppimisega. Kas selleks, et olla kakskeelne, peab oskama mõlemat keelt nii lugeda kui kirjutada? Kas inimene, kes oskab kahte keelt lugeda ja kirjutada, kuid kasutab ühte neist harva, on kakskeelne? (Baker 2000: 22) Selliste küsimustega on olnud silmitsi paljud kakskeelsuse uurijad. Kakskeelsus võib olla individuaalne (individual bilingualism) ja ühiskondlik (societal bilingualism). Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt. (Baker 2006: 2–3) Loe edasi »

Uurimistulemused näitavad, et kõige viljakam keeleõppe periood inimese elus on sünnist kuni 5.–10. eluaastani (see on loomulikult vaieldav). Selles vanuses on lapsed võimelised omandama teist keelt kiiremini ja ilma aktsendita. Teise keele morfoloogia ja süntaks kinnistuvad samuti paremini. Loe edasi »

Eesti keel teise keelena ja eesti keel võõrkeelena

Vahet tuleb teha eesti keele õppimisel võõrkeelena ja eesti keele õppimisel teise keelena. Eesti keelt võõrkeelena võib õppida igas maailmanurgas ja see tähendab seda, et väljaspool keeletunde seda keelt enamasti ei kasutata. Kui aga õppida eesti keelt teise keelena, siis elatakse eesti keele keskkonnas ja õpitakse seda nii igapäevaelu situatsioonides kui keeletundides, st õpitut kasutatakse samaaegselt ühiskonnas suhtluseks. Loe edasi »

Kust alustada keeleõpet?

Millised on esimesed sõnad ja väljendid, mida võõrale lapsele õpetada?

Siit saab laadida töölehe “Esimesed väljendid“. Leht on .pdf formaadis.

Esimesed väljendid Loe edasi »

Järjest rohkem saabub Eestisse laiast maailmast lastega perekondi, kelle lapsed peavad siin kas alustama või jätkama kooliteed. Tutvustan mõningaid lihtsaid tõdesid, mis aitavad muukeelset õpilast paremini eesti kooli integreerida. Loe edasi »

Meie kooli tuli laps, kes oskas eesti keelt vaid suhtlustasandil ning tal oli lisaks keelele probleeme ka pea igas teises õppeaines. Lapse jaoks oli meie koolis õppimine väga raske, mistõttu õpilase motivatsiooni kõrval muutus väga tähtsaks ka õpetaja motivatsioon. Loe edasi »

Perede saatused on erinevad ning igaüht neist tuleb käsitleda üksikjuhtumina. On võimatu üldistada, kuidas Eestisse on sattutud ning missuguste toimetuleku raskustega võõral maal silmitsi tuleb seista. Loe edasi »

Audacity kasutamine võimaldab anda õpilaste kõne tasemele objektiivset hinnangut, fikseerida toimunud muutusi ja puuete paranemist. Selles tegevuses saavad osaleda erinevad õpetajad. Samuti võimaldab õpilaste kaasamist analüüsiprotsessi. Loe edasi »