Usk.Tavad.Kombed.

On üks heli, milleta ma oma elu Kabulis ette enam ei kujuta. See on tuulelohede lennuhääl, vihisev ja plagisev spetsiifiline heli.

Kui me alles Afganistani kolisime, tavatsesin iga päev veeta tunde võõrastemaja katusel, et veidigi ümberkaudsest elust osa saada. Minu lemmikuteks kujunesid poisikesed, kes ümberkaudsetel katustel oma plastikaadist kokkuklopsitud lohehakatistega esimesi arglikke katsetusi tegid. Loe edasi »

Mustlased ehk romad, nagu nad ennast ise kutsuvad, on alati olnud veidi salapärased ja müstilised oma teistsuguse eluhoiaku, keele ning kommetega. Mida peaks teadma, kui klassi tuleb laps mustlasperekonnast? Loe edasi »

Juttu tuleb juutide kultuurist ja kombestikust, mille kohta on otsitud informatsiooni Internetist ning vestlustest. Kirjutise eesmärk on anda lühike koolipersonali vajadustest lähtuv ülevaade, mida võiks teada siis, kui kooli tuleb juudiusku õpilane. Nimetamist leiavad mõningad suuremad juutide pühad, näiteks on juttu sabatipäeva kommetest. Loe edasi »

Palun noorukest naisõpetajat küsida vaipadel istuvatelt tütarlastelt, kas nad teavad mõnda vanasõna. Tõuseb käte mets. Üks tõsise moega tütarlaps kirjutab tahvlile käbedalt kõnekäänu: Pojon gul napusar leikigi [1]. Mina mõtlen paralleelile: üks haritud inimene külas – ehkki hea, kui ta olemas on – ei tähenda suurt midagi. Aga kui neid on sadu, tuhandeid – kas see muudab midagi Afganistanis? Loe edasi »

Juhuse tahtel sattusid kokku kahe erineva kogukonna esindajad: Natalja, kes on venelanna, ja Anu, kes on eestlanna. Selletõttu on meil tore võimalus võrrelda eesti ja vene traditsioone meie perekondade kaudu. Loe edasi »

Igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õpetamise, tava, kultuse ja kombetalituse kaudu.

ÜRO Inimõiguste Deklaratsioon, artikkel 18. Loe edasi »

Võõra kultuuriga kohanemisel võib inimene ühel hetkel tunda pinget, ebamugavust, ta ei tea enam, mida temalt oodatakse ja mida ise teistelt oodata. Teda on tabanud kultuurišokk, mille all mõeldakse frustratsiooni ning mille põhjustab tuttavate märkide ja tähenduste kadumine sotsiaalses suhtluses (Pajupuu 2000). See on sügavalt isiklik kogemus, mis ei avaldu kahe erineva inimese või olukorra puhul kunagi ühtemoodi. Loe edasi »

Juttu tuleb teisest kultuuriruumist tulijast. Kuidas mõista kultuurilist mitmekesisist? Kuidas tajume kultuurilisi erinevusi? Kuidas reageerivad tulijad uuele kogemusele? Kuidas saavad hakkama siinse koolieluga, mis nende jaoks on väike osa uuest (ja kohati ehk hirmutavastki) kogemusest?

Kirjutatu ei põhine teoreetilisel ega uurimuslikul materjalil, vaid õpetaja enda kogemusel. Loe edasi »

Suurim erinevus islami ja muude religioonide vahel on islami laiahaardelisus. Järgnevalt peamised punktid, mis VÕIVAD moslemilapse puhul olulisteks osutuda, kuid EI PRUUGI. Siiski võiks õpetaja neist teadlik olla; kasvõi selleks, et nende põhjal vanematega antud teemat arutada. Loe edasi »