Järgnevalt tutvustatakse ühe Eesti kooli õpetajate kogemust uusimmigrantidest õpilastega töötamisel. Artiklis on kasutatud sama kooli  õpetajatega tehtud intervjuusid. Loe edasi »

Eesti linnades, asulates ja külades, rikastes ning vaesemates omavalitsustes, nii väikestes kui ka suurtes lasteaedades on järjest rohkem lapsi, kelle kodune keel erineb lasteasutuse õppekeelest. Enamasti ei valda niisugused lapsed ja sageli ka nende vanemad eesti keelt. Kui vene keele ning kultuuriga on tuttavad paljud õpetajad, siis näiteks norralaste, hindude või araablaste keel ja kombed on paljudele võõrad. Sageli puudub õpetajatel võimalus end ette valmistada muukeelsete laste vastuvõtuks, sest nende tulekust lasteaeda saadakse teada liiga hilja. Nii satutaksegi ootamatult olukorda, mis eeldab kiiret kohanemist õpetajatelt, lapse vanematelt, lapselt, ent ka kogu selle rühma lastelt ja nende vanematelt. Alljärgnevalt kõneleme mõnest ideest ja nipist, et kohanemine oleks kergem kõigile ning lapsed tunneksid rõõmu alushariduse omandamisest.

Et uus rühmaliige tunneks end oodatuna ning esimene päev lasteaias oleks meeldejääv, võib lapsele varem saata või anda saabumispäeval rühmakaaslaste tehtud kaardi, mille ühele poolele on kleebitud kõigi laste pildid ja nende nimed ning teisele poolele on lapsed kirjutanud „TERE TULEMAST, OOTAME SIND!“.

Järgnevalt tutvustatakse ning analüüsitakse kahe Eesti kooli õpetajata tööd uusimmigrantidest õpilastega.  Artikkel on kirjutatud õpetajatega tehtud intervjuude põhjal. Loe edasi »

Järgnevalt tutvustatakse ühe Eesti kooli õppekorraldust uusimmigrantidest õpilastega töötamisel. Esmalt tuleb juttu kooli poolt organiseeritud korraldustest. Artiklis on kasutatud sama kooli  õpetajatega tehtud intervjuusid. Loe edasi »