[1]
Viimasel ajal on üha enam tähelepanu hakatud pöörama sellele, mida õppijad saaksid omandada väljaspool koolitundi. Õpitava keele ja kultuuri keskkonnal on suur mõju keele omandamisele (vt Rannut 2005). Teise keele õpetuse alased uurimused on näidanud, et teatud osa keeleteadmistest omandab õppija ka siis, kui seda pole tunnis käsitletud (Lightbown 2000). Võimalus kuulata, lugeda ja kasutada õpitavat keelt on motivatsiooni kõrval olulisemad eeldused teise keele omandamisel (vt Willis 1996). Loe edasi »

Soome on muutunud mitmekeelseks. Soome keelt õpetatakse teise keelena algklassidest kõrgkoolini. Immigrantide arv kasvab kiiresti ja koos sellega soome keelt teise keelena õppijate arv. Soome keele õpetajatel ja õpetajate koolitajatel tööst puudus ei ole. Loe edasi »

Nii 1960. aastate iseseisvumisperioodi kui Külma sõja järgse aja probleemid sundisid Aafrika liidreid mõtlema panafrikanismi põhimõtetele esitades uue väljakutse Aafrika ühtsuse võimalikkusele ja selle avaldumisvormidele.[1] Poliitiliste olude muutused sundisid suuresti läbi viima suurejoonelisi ümberkorraldusi AÜO-s, mille tulemusena pandi 2002. aastal Durbanis alus uuele organisatsioonile. Just nimelt uuele organisatsioonile, sest nagu on öelnud AL-i komisjoni esimees president Alpha Oumar Konaré (sünd. 1946), ei ole AL vana AÜO, vaid tegemist on kahe täiesti erineva organisatsiooniga.[2] Aafrika renessanssi institutsionaalse lipulaevana on AL-il kanda suured lootused. Loe edasi »

Aafrika Liidu (AL) kujunemise juured asuvad Pan-Aafrika liikumises. Panafrikanismi puhul on tegemist ideoloogilise ja sotsiaalse liikumisega, mis sai alguse 19. ja 20. sajandi vahetusel, ning mis propageerib ühtsust kõikide Aafrika päritolu inimeste vahel üle kogu maailma. See Kariibi mere saartelt ja Ameerika Ühendriikidest alguse saanud liikumine tugineb eeldusel, et numbrites peitub jõud ja võim, ning et koos suudetakse saavutada palju enam, kui seda suudaksid aafriklaste kogukonnad Euroopas, Ameerikas või Kariibi mere saartel eraldi.[1] Erinevatel ajaperioodidel on nimetatud liikumine taotlenud erinevaid eesmärke. 20. sajandi alguses oli oluliseks rassiline võrdsus; kahe maailmasõja vahel koloniaalikke kaotamine ja iseseisvus; ning iseseisvusperioodil koostöö erinevate Aafrika riikide vahel. Nii on Pan-Aafrika liikumise näol tegemist pikaaegse võitlusega Aafrika ühtsuse ja aafriklaste solidaarsuse eest. Loe edasi »